Näitan kõiki 7 tulemust

Ernst Hallop “Kevadmaastik”, 1960

1 000
Pastell paberil. Raamitud. Mõõdud: km 34 x 47 cm, raamiga 56 x 68 cm. All vasakul: E. Hallop 60 Pöördel: luuletus Peamiselt looduspilte ja linnavaateid jäädvustanud Ernst Hallop on palju maalinud Lõuna- Eestis, eriti enda kodukandis Võrumaal. Tema pastell- ja õlimaalidel valitsevad helge meeleolu ning armastus kujutatava motiivi vastu.

Saskia Kasemaa “Kompositsioon “Sügis””

2 500
Õli lõuendil. 1981. Raamitud. All paremal: S. Kasemaa 81. Pöördel alusraamil: Kompositsioon "Sügis" õli, lõuend 83x61 Tartu maalija Saskia Kasemaa (1945-2019) teos lähtub ühelt poolt 1970. aastate tööpaatosest, kuid teisalt teeb seda modernses võtmes. Seetõttu on esikohal maali visuaalsed väärtused ning allegoorilisus. Teose kompositsioonilise terviku moodustavad kolm žanri: figuurimaal (sügisande vedavad töölised), maastikumaal (tegevus toimub Lõuna-Eesti looduses) ja natüürmort (maali esiplaanil asetsev kast kõrvitsatega ja teiste juurviljadega). Rikkuse allegooriana tõlgendatav maal kannab endas sügise magusat aroomi ja päikesesooja täis laadinud looduse sooja tunnet.

Ernst Hallop “Maastik”, 1966

700
Pastell paberil. Raamitud. Mõõdud: Ava 48,5 x 33 cm. Raamiga 69 x 53 cm All paremal: E Hallop 66 Peamiselt looduspilte ja linnavaateid jäädvustanud Ernst Hallop on palju maalinud Lõuna- Eestis, eriti enda kodukandis Võrumaal. Tema pastell- ja õlimaalidel valitsevad helge meeleolu ning armastus kujutatava motiivi vastu.

Ernst Hallop “Talvemaastik”, 1959

900
Õli papil. Raamitud. Mõõdud 34,5 x 45,5 cm. Raamiga 43,5 x 54 cm. All paremal: E. Hallop 59 Aedniku perekonnas sündinud Ernst Hallop (1908 – 1980) veetis lapsepõlve Võrus ning asus hiljem õppima Ado Vabbe käe alla Pallasesse, mille lõpetas 1934. Juba järgmisel aastal suundus Hallop end kunstialaselt täiendama erinevatesse Euroopa riikidesse, hiljem ka Nõukogude Liidu eri paikadesse. Kodumaal oli tema südamelähedaseimaks piirkonnaks ikka Lõuna-Eesti, kus oli veetnud enamuse oma nooruspõlvest. Teosega saab tutvuda Allee galeriis.

Saskia Kasemaa “Ennustaja”, 1993

680
Guašš, paber. 1993. Ülal paremal: S. Kasemaa. Raamitud. Mõõdud 34 x 44 cm Muusika ja kunsti keskel üles kasvanud Saskia Kasemaa (1945-2019) suutis maalijana ajada oma joont, olgu õlimaalis või guašis. 1971. aastal Eesti NSV Riikliku Kunstiakadeemia maalikunstnikuna lõpetanud Kasemaa töötas aastaid Tartu Kunstikooli ning Tartu Ülikooli maaliosakonna õppejõuna. Aktiivselt näitustel osalenud kunstniku töödest kogusid enim tuntust tema impressionistliku pintslikäsitlusega figuraalkompositsioonid, mille keskmes võis tihti näha just noori, kes teda inspireerisid oma energia ning aususega. Ka Kasemaa isa Elmar Kits soovitas tütrel kooli lõpetades enda isikupärase stiili kinnistamiseks just ausalt ning tähelepanelikult oma loominguobjekte vaadelda. Saskia Kasemaa improvisatsioonid on maalilised, värvikesksed ja kätkevad väikseid, mõnigi kord vimkaga lugusid, nagu “Ennustajagi”.

Ernst Hallop “Tuulik”, 1965

950
MÜÜDUD Pastell paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 33 x 35,5  cm. Raamiga 49 x 50,5 cm All paremal: EHallop 65
Aedniku perekonnas sündinud Ernst Hallop (1908 – 1980) veetis lapsepõlve Võrus ning asus hiljem õppima Ado Vabbe käe alla Pallasesse, mille lõpetas 1934. Juba järgmisel aastal suundus Hallop end kunstialaselt täiendama erinevatesse Euroopa riikidesse, hiljem ka Nõukogude Liidu eri paikadesse. Valdavalt töötas Hallop pastelltehnikas, ent küllalt palju ka õlimaalis. Varasem mahlakas realism, sumedavõitu koloriit andsid 1950-ndate lõpust maad heledamale, impressionistlikumale, samas dekoratiivselt värvirikkale laadile.

Ernst Hallop “Naine”, 1972

760
Seepia, paber. Raamitud, muuseumiklaas. Vm 22,5 x 48. Paberil pöördel musta vildikaga: E. Hallop 1972 "Pallase" 1934. aastal lõpetanud Ernst Hallopi loominguline pärand asub valdavalt Võrumaa Muuseumis, kuna just see piirkond oli kunstnikule eriliselt südamelähedane. Akt, kui kunstiloome oluline žanr, on kunstniku vormitunnetuse, kujundliku mõtlemise ja temperamendi peegel. Käesolev kindlakäeliselt üldistav käsitlus levis eesti kunstis peamiselt 1950.-1960. aastate vahetusel, kuid jäi päris mitmetele, sh Hallopile pikemalt omaseks.