Näitan kõiki 31 tulemust

Vello Vinn “Lendavad saared I-III”, 2000 (12/12)

950
Segatehnika paberil. Mõõdud: plm 37 x 28 cm. Saaremaal sündinud graafiku Vello Vinna jaoks on rannaelu alati südamesse jäänud ning oma tuulise ilma käes lendama läinud Saaremaad, Hiiumaad, Vormsit ja Muhu kujutaval teosel “Lendavad saared” avaldab ta austust just neile. Soovi korral saame nõu anda ning abistada ka raamimise osas. Teosega saab tutvuda Allee kunstigaleriis Tallinnas aadressil Uus tn 7.

Vello Vinn “Kiviaeg III”, 2002 (5/5)

2 800
Kuivnõel, reljeef. Mõõdud: Lm 69,5 x 85,5 cm. 2020. aastal Kultuurkapitali elutöö preemia pälvinud Vello Vinn (s 1939 Saaremaal) on end nimetanud sürr-sümbolistiks, ühendades esmapilgul ootamatuid objekte nauditavateks kooslusteks. Sõnamänge armastava graafikuna pakub kunstnik lisaks visuaalsele vaatemängule vaatajale mõtteainet ka läbi teoste pealkirjade, mis sageli sisaldavad võtit nende sisu sügavamaks mõistmiseks. Käesoleva, vaid viiest tõmmisest koosneva teose eest pälvis Vello Vinn 2003. aastal graafikabiennaali Kuldnõela ning see on eksponeeritud ka Vinna isikunäitusel "Multiplitseeritud" Allee galeriis (17.11.2022-8.01.2023). Soovi korral saame nõu anda ka raami valikul ning organiseerida selle teostamise.

Vello Vinn “Tallinna pildid I”, 1985

390
Kõrgtrükk. Mõõdud: Plm 18 x 14 cm. Vello Vinna Tallinna sari avab armastatud vanalinna uudsest, korrastatud vaatenurgast. Vinn loob oma nägemuse vanalinna torniderägastikust ja tõstab filigraanse joonistajana sealt välja teda enim inspireerinud objekte. Soovi korral saame olla nõu ja jõuga abiks ka teose raamimisel.  

Vello Vinn “Tallinna pildid III”, 1985

390
Kõrgtrükk. Mõõdud: plm 18 x 14 cm. Graafik Vello Vinna Tallinna sari avab armastatud vanalinna uudsest, korrastatud vaatenurgast. Vinn loob oma nägemuse vanalinna torniderägastikust ja tõstab filigraanse joonistajana sealt välja teda enim inspireerinud objekte, milleks käesolevas teoses on kirikutornid. Soovi korral saame olla nõu ja jõuga abiks ka teose raamimisel.

Vello Vinn “Kivikera II”, 1986 (7/20)

1 250
Söövitus, reljeeftrükk. Mõõdud: lm 74 x 52,5 cm. Kera on Vello Vinna loomingus oluline motiiv, mis oma perfektse, igavikulise vormiga annab edasi kunstniku enda olemust. 2020. aastal Eesti Kultuurkapitali elutööpreemia saanud Vinna (s 1939) kohta kirjutati: "Tema omanäoline visuaalne maailm on avaldanud mõju tervele põlvkonnale ning jääb mõjutama veel mitmeid tulevaid põlvkondi. On oma isikupärases, nii pop- kui ka psühhedeelse kunsti esteetikast mõjutatuna, sõna ja kujundiga vigurdavas kunstikeeles, käsitlenud probleeme, mis on täna sama aktuaalsed kui viiskümmend aastat tagasi." (Allikas: https://www.kulka.ee/uudised/4-veebruar-on-kultuurkapitali-preemiapaev ). Saame hea meelega olla abiks ka teosele raami valimisel.

Vello Vinn “Villa I”, 2006 (5/6)

1 950
Kuivnõel (kõrgtrükk), reljeef. Mõõdud: lm 72,5 x 77,5 cm. Vello Vinn on läbi oma loometee pidanud oluliseks sümmeetriat, perfektset korrastatust. Nii mängib ta oma kompositsioonides sümmeetrilise peegelefektiga. Kolmest graafilisest teosest koosnev "Villa" mõjub efektselt nii harmoonilise triona kui säravalt eraldiseisvana. Üliväikse tiraažiga teostest on järgi vaid viimane eksemplar. Soovi korral saame abiks olla ka teoste raamimisel.  

Vello Vinn “Villa II”, 2006 (5/6)

1 950
Kuivnõel (kõrgtrükk), reljeef. Mõõdud: lm 72,5 x 77,5 cm. Vello Vinn on läbi oma loometee pidanud oluliseks sümmeetriat, perfektset korrastatust. Nii mängib ta oma kompositsioonides sümmeetrilise peegelefektiga. Kolmest graafilisest teosest koosnev "Villa" mõjub efektselt nii harmoonilise triona kui säravalt eraldiseisvana. Üliväikse tiraažiga teostesarjast "Villa" on saadaval vaid viimane eksemplar. Soovi korral saame abiks olla ka teoste raamimisel.

Vello Vinn “Villa III”, 2006 (5/6)

1 950
Kuivnõel (kõrgtrükk), reljeef. Mõõdud: lm 72,5 x 77,5 cm. Vello Vinn on läbi oma loometee pidanud oluliseks sümmeetriat, perfektset korrastatust. Nii mängib ta oma kompositsioonides sümmeetrilise peegelefektiga. Kolmest graafilisest teosest koosnev "Villa" mõjub efektselt nii harmoonilise triona kui säravalt eraldiseisvana. Üliväikse tiraažiga teostesarjast "Villa" on järgi vaid viimane eksemplar. Soovi korral saame abiks olla ka teoste raamimisel.

Vello Vinn “Keskus I”, 2015 (5/5)

1 500
Plastviil, kõrgtrükk. Mõõdud: Lm 72 x 77 cm Graafik Vello Vinn (s 1939 Saaremaal) on end nimetanud sürr-sümbolistiks, ühendades esmapilgul ootamatuid objekte nauditavateks kooslusteks. Sõnamänge armastava kunstnikuna pakub ta lisaks visuaalsele vaatemängule vaatajale mõtteainet ka läbi teoste pealkirjade, mis sageli sisaldavad võtit nende sisu sügavamaks mõistmiseks. Teoses "Keskus" tegeleb Vinn urbanistliku keskkonna korrastamisega, jättes vaatajale ruumi fantaseerida ja luua enda jaoks olulisi seoseid. Käesolev teos on eksponeeritud ka Vinna isikunäitusel “Multiplitseeritud” Allee galeriis, Uus tn 7, Tallinn (17.11.2022-8.01.2023). Soovi korral saame nõu anda ka raami valikul ning organiseerida selle teostamise.

Vello Vinn “Keskus II”, 2015 (5/5)

1 500
Plastviil, kõrgtrükk. Mõõdud: lm 72 x 77 cm. Graafik Vello Vinn (s 1939 Saaremaal) on end nimetanud sürr-sümbolistiks, ühendades esmapilgul ootamatuid objekte nauditavateks kooslusteks. Sõnamänge armastava kunstnikuna pakub ta lisaks visuaalsele vaatemängule vaatajale mõtteainet ka läbi teoste pealkirjade, mis sageli sisaldavad võtit nende sisu sügavamaks mõistmiseks. Teoses "Keskus" tegeleb Vinn urbanistliku keskkonna korrastamisega, jättes vaatajale ruumi fantaseerida ja luua enda jaoks olulisi seoseid. Käesolev, vaid 5 tõmmisest koosnev teos on eksponeeritud ka Vinna isikunäitusel “Multiplitseeritud” Allee galeriis, Uus tn 7, Tallinn (17.11.2022-8.01.2023). Soovi korral saame nõu anda ka raami valikul ning organiseerida selle teostamise.

Vello Vinn “Lennuilm II”, 1992 (4/5)

1 900
Kuivnõel. Mõõdud: lm 72,5 x 94,5 cm. Lend, kõrvades tuule hellitav vihin. Kaduvad piirid, lõpmatud võimalused, uued perspektiivid. Vello Vinna suureformaadiline, väga limiteeritud tiraažiga "Lennuilm" viib vaataja rändama uutesse dimensioonidesse. Teosega saab tutvuda Allee kunstigaleriis Tallinnas, Uus tn 7. Soovi korral saame nõu ja jõuga olla abiks ka kunstiteose raamimisel.

Vello Vinn “Lennuilm III”, 1992 (4/5)

1 900
Kuivnõel. Mõõdud: lm 72,5 x 95 cm. Lend, kõrvades tuule hellitav vihin. Kaduvad piirid, lõpmatud võimalused, uued perspektiivid. Vello Vinna väga limiteeritud tiraažiga "Lennuilm" viib vaataja rändama uutesse dimensioonidesse. Teosega saab tutvuda Allee galeriis Tallinna vanalinnas, Uus tn 7.

Vello Vinn “Kiviaeg II”, 2002 (5/5)

2 800
Kuivnõel, reljeef. Mõõdud: Lm 69,5 x 85,5 cm 2020. aastal Kultuurkapitali elutöö preemia pälvinud Vello Vinn (s 1939 Saaremaal) on end nimetanud sürr-sümbolistiks, ühendades esmapilgul ootamatuid objekte nauditavateks kooslusteks. Sõnamänge armastava graafikuna pakub kunstnik lisaks visuaalsele vaatemängule vaatajale mõtteainet ka läbi teoste pealkirjade, mis sageli sisaldavad võtit nende sisu sügavamaks mõistmiseks. Käesoleva, vaid viiest tõmmisest koosneva teose eest pälvis Vello Vinn 2003. aastal graafikabiennaali Kuldnõela ning see on eksponeeritud ka Vinna isikunäitusel “Multiplitseeritud” Allee galeriis (17.11.2022-8.01.2023). Soovi korral saame nõu anda ka raami valikul ning organiseerida selle teostamise.

Vello Vinn “Käsilane (kahepaikne)”, 2001

2 700
Kuivnõel, reljeef. Mõõdud: 88,2 x 45,2 cm. Graafik Vello Vinn (s 1939 Saaremaal) on end nimetanud sürr-sümbolistiks, ühendades esmapilgul ootamatuid objekte nauditavateks kooslusteks. Sõnamänge armastava kunstnikuna pakub ta lisaks visuaalsele vaatemängule vaatajale mõtteainet ka läbi teoste pealkirjade, mis sageli sisaldavad võtit nende sisu sügavamaks mõistmiseks. Kes tõmbab kelle nööre? Kes on kellega seotud? Teos on eksponeeritud Vello Vinna isikunäitusel "Multiplitseeritud" Allee galeriis, Uus tn 7 perioodil 17.11.22-8.01.23 ning on olnud eksponeeritud ka Eesti Kunstimuuseumis toimunud näitusel "Vello Vinn. Vastupeegeldused".

Vello Vinn “Käsijalgne”, 2001

2 700
Kuivnõel, reljeef. Mõõdud: Lm 88,2 x 60,2 cm. Graafik Vello Vinn (s 1939 Saaremaal) on end nimetanud sürr-sümbolistiks, ühendades esmapilgul ootamatuid objekte nauditavateks kooslusteks. Sõnamänge armastava kunstnikuna pakub ta lisaks visuaalsele vaatemängule vaatajale mõtteainet ka läbi teoste pealkirjade, mis sageli sisaldavad võtit nende sisu sügavamaks mõistmiseks. Kes tõmbab kelle nööre? Kes on kellega seotud? Teos on eksponeeritud Vello Vinna isikunäitusel "Multiplitseeritud" Allee galeriis, Uus tn 7 perioodil 17.11.22-8.01.23 ning on olnud eksponeeritud ka Eesti Kunstimuuseumis toimunud näitusel "Vello Vinn. Vastupeegeldused".  

Vello Vinn “Kahejalgne”, 2001

2 700
Kuivnõel, reljeef. Mõõdud: 89,6 x 45 cm. Graafik Vello Vinn (s 1939 Saaremaal) on end nimetanud sürr-sümbolistiks, ühendades esmapilgul ootamatuid objekte nauditavateks kooslusteks. Sõnamänge armastava kunstnikuna pakub ta lisaks visuaalsele vaatemängule vaatajale mõtteainet ka läbi teoste pealkirjade, mis sageli sisaldavad võtit nende sisu sügavamaks mõistmiseks. Teos on eksponeeritud Vello Vinna isikunäitusel "Multiplitseeritud" Allee galeriis, Uus tn 7 perioodil 17.11.22-8.01.23 ning on olnud eksponeeritud ka Eesti Kunstimuuseumis toimunud näitusel "Vello Vinn. Vastupeegeldused".

Eduard Wiiralt “Lamav akt kanepiriidel”, 1933

MÜÜDUD Pöördel Rootsi komitee kinnitus. Mõõdud: plm 20,1 cm x 26,2 cm Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel. Eduard Wiiralti (1989-1954) üleminekuperioodil, kus tormakas ja fantaasiarikas pahede kujutamise ajastu astub sammu rahulikuma, harmoonilisema elu poole, valmisid teosed, mil kandsid endas jooni mõlemast ajast. Nõnda leiame teosel "Lamav akt kanepiriidel" nii koreda koega kotiriide kui õrnade joontega naisolevuse, mis üksteise vastandlikkust komplementeerivad. Ühelt poolt vaikselt lamav poos, teisalt meelad mõtted ja kutsuv pilk annavad aimu Wiiralti enda uutest otsingutest.

Eduard Wiiralt “Seltskond”, 1928

MÜÜDUD Ofort paberil. Raamitud. Mõõdud: Plm 26,1 x 31,5 cm, raamiga 58 x 63 cm. Pöördel: Rootsi komitee kinnitus Eduard Wiiralti (1898-1954) tormilisemal ning säravamal loomeperioodil valminud „Seltskond“ on teos, mis ideelt ja teostuselt kujutas sissejuhatust tema üheks ikoonilisemaks teoseks kujunenud „Põrgule“. Teose juurte juurde tagasitulek, ümbermõtestamine oli Wiiraltile üsna loomuomane ning kõneleb tema põhjalikust loojanatuurist. Nii on toona Pariisis resideerunud  Wiiralt sellele tööle andnud erinevaid prantsuskeelseid nimesid: “Les clochards”, “Delirium tremens”, kuid lõpuks pidama jäänud eestikeelse “Seltskonna” juurde. Teos iseloomustab hästi tema „tormi ja tungi“ perioodi, mil Wiiralti looming sisaldas rohkelt mänge meeleliste pahede ümber. Plangu varju kogunenud tüübid moodustavad sarkastilis-nägemusliku läbilõike ühiskonnast, mille joobumusest on haaratud ka plangu küljes rippuv kass. Teos kuulub Eesti Kunstimuuseumi kogusse ning on reprodutseeritud Mai Levini koostatud raamatus „Eduard Wiiralt“,  lk 100 (Eesti Kunstimuuseum, Tallinn 2015).

Eduard Wiiralt “Istuv daam”, 1941

Metsotinto paberil. Pöördel Rootsi komitee kinnitus. Mõõdud: plm 50 x 32,5 cm. Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel. Eesti esigraafik Eduard Wiiralt (1898-1954) lõpetas kunstikooli Pallas 1924. aastal graafiku ja kujurina. Andeka õpilasena jätkas ta samas koolis graafika õpetamisega. Peale seda suundus Wiiralt kunstikeskusesse Pariisi, mille inspireeriv keskkond oli tema koduks tervelt 14 aastat. 1939. aasta septembris naasis kunstnik Eestisse, kus valmis ka käesolev teos “Istuv daam”. Teosel olevat modelli on Wiiralt ennegi kasutanud ja kujutanud teda erinevatelt külgedelt. Lisaks uhkele ja eneseteadlikule hoiakule on tähelepanu keskmes ka viimse detailini viimistletud käed.

Vello Vinn “Tallinna pildid II”, 1985

390
Kõrgtrükk. Mõõdud: plm 18 x 14 cm. Vello Vinna Tallinna sari avab linna uudsest, korrastatud vaatenurgast. Lisades ajaloolistele hoonetele sürrealistlikes kooslustes müstilisi, esmapilgul sinna justkui mitte kuuluvaid objekte, loob ta harmoonilise, korrastatud linnakeskkonna, millelt ei puudu ka taevalikud elemendid. Soovi korral saame olla nõu ja jõuga abiks ka teose raamimisel.

Eduard Wiiralt “Viljandi maastik”, 1943

9 800
MÜÜDUD Kuivnõel paberil. Pöördel Rootsi komitee kinnitus. Mõõdud: plm 39,2 x 65 cm. Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel. Eduard Wiiralti (1898-1954)  üks tippteoseid “Viljandi maastik” sündis 1943. aasta suvel, mil kunstnik viibis Viljandimaal. Seda võimsat puud, mida hiljem hakatigi tundma kui “Wiiralti tamme” ning mis 1959. aastal looduskaitse alla võeti, oli Wiiralt märganud juba ammu, kuid 7. augustil 1943 alustas ta lõpuks selle graveerimist. See avar monumentaalne panoraam jutustab vaatajale kunstniku kiindumusest kodumaa ja selle kõikvõimsa looduse vastu, ühtlasi kujutab see Wiiralti omamoodi hüvastijättu Eestiga, sest sõjategevus järjest lähenes ning Tallinna pommitamise kõminat oli kuulda Viljandimaalegi. Wiiralt pühendas tähelepanu igale detailile antud töös, nii tegi ta eraldi kavandid nii vahustele pilvedele, neiule puu all kui maastikule tagaplaanil. Viimasega oli loodusel oma vimka mängida ja nii peksis äge torm 13. augustil kogu vilja maha, kuid õnnistas seevastu järgmisi päevi ideaalsete päiksepaisteliste ilmadega. Nii sai Wiiralt peale maastikku jätkata tüdruku viimistlemisega, milleks talle poseeris Tamme talu kostiline Maiu Kulisson. Talus külas olnud teisest tütarlapsest Virvest, kelle sügavad ja siirad silmad teda inspireerisid, tegi Wiiralt hiljem järgmise väga menuka ja tähendusrikka teose. Ühtaegu idülliline ja samas dramaatiliselt rahutu “Viljandi maastik” on kui sümbol tollal Eestis valitsenud meeleoludele ning on Tamme-Koori tamme igaveseks Eesti kultuuri ajalukku kirjutanud.

Vello Vinn “Draakoni galerii”, 1988 (58/70)

Ofort. Raamimata. Mõõdud: plm 24 x 21 cm. Vello Vinn (s 1939) on läbi oma loometee pidanud oluliseks sümmeetriat, perfektset korrastatust. Nii mängib ta oma kompositsioonides sümmeetrilise peegelefektiga, mille energiavälja kannavad käesoleval teosel maagilised draakonid. Soovi korral saame abiks olla ka teose raamimisel.

Vello Vinn “Kadunud esemed I Leitud esemed Kadunud esemed II”, 1987 (13/20)

1 400
Ofort, reljeeftrükk. Mõõdud: lm 55,3 x 74 cm 2021. aastal Kultuurkapitali elutöö preemia pälvinud Vello Vinn (s 1939 Saaremaal) on end nimetanud sürr-sümbolistiks, ühendades esmapilgul ootamatuid objekte nauditavateks kooslusteks. Sõnamänge armastava graafikuna pakub kunstnik lisaks visuaalsele vaatemängule vaatajale mõtteainet ka läbi teoste pealkirjade, mis sageli sisaldavad võtit nende sisu sügavamaks mõistmiseks. Teos kuulub ka Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni. Soovi korral saame nõu anda ka raami valikul ning organiseerida selle teostamise.

Vello Vinn “Draakoni galerii”, 1988

650
Ofort. Mõõdud: plm 24 x 21 cm. Vello Vinn (s 1939) on läbi oma loometee pidanud oluliseks sümmeetriat, perfektset korrastatust. Nii mängib ta oma kompositsioonides sümmeetrilise peegelefektiga, mille energiavälja kannavad käesoleval teosel maagilised draakonid. Soovi korral saame abiks olla ka teose raamimisel.

Vello Vinn “Pühavaimu ja Oleviste”, 1988

480
Ofort. Mõõdud: lm 32,5 x 21,5 cm. Vello Vinna Tallinna sari avab armastatud vanalinna uudsest, korrastatud vaatenurgast. Vinn loob oma nägemuse vanalinna torniderägastikust ja tõstab filigraanse joonistajana sealt välja teda enim inspireerinud objekte, sel korral Oleviste ja Pühavaimu kirikuid, mille ta on sulandanud üheks arhitektuurseks pühakojaks.

Vello Vinn “Tallinna pildid II”, 1985

390
Kõrgtrükk. Mõõdud: plm 18 x 14 cm. Vello Vinna Tallinna sari avab linna uudsest, korrastatud vaatenurgast. Lisades ajaloolistele hoonetele sürrealistlikes kooslustes müstilisi, esmapilgul sinna justkui mitte kuuluvaid objekte, loob ta harmoonilise, korrastatud linnakeskkonna, millelt ei puudu ka taevalikud elemendid. Soovi korral saame olla nõu ja jõuga abiks ka teose raamimisel.

Eduard Wiiralt “Kaameli pea”, 1938/1950

MÜÜDUD Segatehnika, paber. Raamitud. Mõõdud: plm 39 x 29,2 cm. 1938. aastal reisis meie esigraafik Eduard Wiiralt Marokosse, mil kaamelid, põhjamaalase jaoks nii eksootilised ja väärikad loomad kohe tema tähelepanu pälvisid. Reisil tehtud joonistuste järgi valmisid järgmisel aastal Pariisis graafilised lehed, kuid nagu Wiiraltile tihti kombeks, siis armastas ta enda teoste valmimisaastaks märkida pigem idee sündimise aasta. Kaamelid võlusid kunstnikku veel pikalt peale reisi ning nii tegi ta  1950. aasta veebruaris ümbertöötluse 1938. aasta teosest. Uuele teosele oli lisatud öine maastik koos lumiste Atlase mägede ning tähistaevaga.

Eduard Wiiralt “Virve”, 1943

Kuivnõel. Raamitud. Mõõdud: plm 33,5 x 31,9 cm. Eduard Wiiralti "Virve" noor modell pärines Viljandimaalt Kolga-Jaanist, kuid 1943. aastal oli külas oma sugulastel Tamme talus, kus Wiiralt parajasti oma kuulsat "Viljandi maastikku" joonistas. Noor, tollal vaid 9-aastane tüdruk käis pidevalt kunstniku tööprotsessi uudistamas ning Wiiraltil ei jäänud märkamata noore talutüdruku uudishimulik pilk ja eriliselt suured silmad. Väikese tüdruku portree joonistamiseks tõsteti ta kõrge pingi peale ning erilise rõhu panigi Wiiralt justnimelt silmadele, mis mõtlikult ja unistavalt lootusrikkalt kaugusse vaatavad.

Eduard Wiiralt “Istuv daam”, 1941

MÜÜDUD Metsotinto, paber. Raamitud, muuseumiklaas. Lehemõõt 69,6 x 49 cm, plaadimõõt 49,4 x 31,8 cm. Eesti esigraafik Eduard Wiiralt (1898-1954) lõpetas kunstikooli Pallas 1924. aastal graafiku ja kujurina. Andeka õpilasena jätkas ta samas koolis graafika õpetamisega. Peale seda suundus Wiiralt kunstikeskusesse Pariisi, mille inspireeriv keskkond oli tema koduks tervelt 14 aastat. 1939. aasta septembris naases kunstnik Eestisse, kus valmis ka käesolev teos "Istuv daam". Teosel olevat modelli on Wiiralt ennegi kasutanud ja kujutanud teda erinevatelt külgedelt. Lisaks uhkele ja eneseteadlikule hoiakule on tähelepanu keskmes ka viimse detailini viimistletud käed.

Eduard Wiiralt “Näkk”, 1926

MÜÜDUD Puulõige. Raamitud. Mõõdud: 21,5 x 16,6 cm Odessast pärit ukrainlanna Halina Izdebska ning tema poolakast abikaasa Vladimir Izdebsky aitasid Wiiraltil Pariisis end sisse seada. Nii pakkusid nad talle 1925. aasta lõpus ulualust kuniks kunstnik leidis endale korteri Montparnasse’il, Impasse du Rouet 7. Samasugust lahkust eestlaste vastu on pere pakkunud ka teistele eestlastele, muuhulgas peatusid seal Kuno Veeber ja Adamson-Eric. Tänutäheks abi eest valmis Wiiraltil teos „Näkk“, mis sai illustreerima Halina Izdebska luulekogu „La naiade ivre“ (eesti k. „Joobunud najaad“; kirjastus Ceux qui viennent, Pariis 1926), täpsemini selle luuletust „L’arc en ciel“, 1927 (eesti k. „Vikerkaar“). Najaadid, kreeka mütoloogiast tuntud imekaunid nümfid valvasid allikaid ja järvi. Wiiralti õrn ja malbe olekuga najaad on asetatud kuupaistel järvestseeni, millel laines lokkidega kaunitar graatsiliselt öist suplust naudib.

Eduard Wiiralt “Päevalehte lugemas”, 1918

MÜÜDUD Kõrgtrükk, tsinkograafia. Raamitud. Mõõdud: kujutise mõõt 9 x 5,9 cm, koos raamiga 43 x 35,5 cm. Teos on valminud 1918. aastal illustratsioonina Henrik Saare raamatule "Käbid torbiku sees". Päevalehte lugev ja piipu popsutav vanahärra on Wiiralti vanaisa Jüri Assur, keda kunstnik natuuris raamatu jaoks joonistas.