Näitan kõiki 5 tulemust

Boris Ottenberg “Varakevadine maastik”, 1941

2 250
Õli papil. Raamitud. Mõõdud: ava 18,4 x 26,4 cm, raamiga 40 x 48 cm. All vasakul: B. Ottenberg 41 Tallinnas elanud saksa perekonnast pärit Boris Ottenberg (1891-1946) võttis aktiivselt osa siinsest vene ja eesti kunstielust. Tundliku loodusevaatlejana oskas ta tähele panna selle õrnu varjundeid ning tabavalt jäädvustada valitsevat õhustikku. Ottenberg armastas maalida natuurist ning tema juugendstiili mõjutustega teosed võluvad vaatajat oma õrna, kergelt udulooris stiiliga.

Boris Ottenberg “Lehtla pargis”, 1928

950
MÜÜDUD Pastell paberil. Raamitud. Mõõdud ava 62,5 x 45,5 cm. Raamiga 86,5 x 68,5 cm. All vasakul: B. Ottenberg 1928 Saksa perekonnast pärit Boris Ottenberg (1891-1946) võttis aktiivselt osa siinsest kunstielust. Tundliku loodusevaatlejana oskas ta tähele panna selle õrnu varjundeid ning tabavalt jäädvustada valitsevat õhustikku. Ottenberg armastas maalida natuurist ning tema juugendstiili mõjutustega teosed võluvad vaatajat oma õrna stiiliga. Teosega saab tutvuda Allee galeriis.

Boris Ottenberg “Õhtupäike Norra merel”, 1932

1 600
MÜÜDUD Õli vineeril. Raamitud. Mõõdud: 59,5 x 105 cm. All paremal: B.Ottenberg 1932 Pöördel: B.Ottenberg Abendsonne Saksa perekonnast pärit Boris Ottenberg (1891-1946) võttis aktiivselt osa siinsest vene ja eesti kunstielust. Tundliku loodusevaatlejana oskas ta tähele panna selle õrnu varjundeid ning tabavalt jäädvustada valitsevat õhustikku. Ottenberg armastas maalida natuurist ning tema juugendstiili mõjutustega teosed võluvad vaatajat oma õrna, kergelt udulooris stiiliga. “Õhtupäikese” mahe koloriit ja monumentaalsus lisavad teosele igavikulise dimensiooni, andes kaunile loodusvaatele hoopis sügavama tähenduse.

Malle Leis “Lilled LXXXIX”, 1982

MÜÜDUD Serigraafia. Raamitud. Mõõdud: 51,7 x 25,4 cm Serigraafiasarja “Lilled” alustas Malle Leis (1940 – 2017) 1971. aastal. Sellesse kuuluvad tööd varieerusid nii formaadilt, kompositsioonilt, koloriidilt, kui kujutatavalt objektilt ning botaanikasõbrana leidis Leis igale taimeliigile just talle sobiva efektse lahenduse. Käesolevas teoses on kunstnik peatähelepanu pööranud peenelt rafineeritud koloriidile, kasutades ainult kollase, pruuni ja rohelise erinevaid toone. Taaskord tõestab Leis oskust luua illusioon rikkalikust värvivalikust minimaalsete vahenditega. Just nii tõstab ta säraval kollasel taustal esile muidu nii põhjamaiselt tagasihoidlikud õunapuu- ja tikrioksad.

Malle Leis “Demisessoonne”, 2000

MÜÜDUD Serigraafia. Raamitud. All vasakul: Demisessoonne All keskel: serigraafia 14/15 All paremal: M. Leis 2000.a. Mõõdud: Ava 28 x 38 cm. Raamiga: 51 x 61 cm Malle Leisi (1940-2017) loometee algust iseloomustas sürrealismi ja popkunsti mõju, 1970. aastatel hüperrealismi mõjul toimunud naasmine looduslähedase vormikõne poole, mis kestis tema loomingus elu lõpuni. Lisaks lilledele armastas kunstnik kujutada ka erinevaid aiasaadusi: puu- ja juurvilju ning marju. Nii esindab „Demisesoonne“ ideaalset näidet klassikalisest Leisi serigraafiast, milles kunstnik demonstreerib oma oskust lihtsate objektidega, maasikate ja mandariinidega, komponeerida ahvatlev teos. Siinjuures ei vaatle ta pelgalt söödavaid vilju, vaid on suure botaanikaarmastajana jätnud peategelastele külge lopsakad lehed ja paar varrejuppigi, viitena nende kasvukohale koos selle uimastavate lõhnade ning mälestustega.