Näitan kõiki 4 tulemust

Boris Ottenberg “Varakevadine maastik”, 1941

2 250
Õli papil. Raamitud. Mõõdud: ava 18,4 x 26,4 cm, raamiga 40 x 48 cm. All vasakul: B. Ottenberg 41 Tallinnas elanud saksa perekonnast pärit Boris Ottenberg (1891-1946) võttis aktiivselt osa siinsest vene ja eesti kunstielust. Tundliku loodusevaatlejana oskas ta tähele panna selle õrnu varjundeid ning tabavalt jäädvustada valitsevat õhustikku. Ottenberg armastas maalida natuurist ning tema juugendstiili mõjutustega teosed võluvad vaatajat oma õrna, kergelt udulooris stiiliga.

Boris Ottenberg “Lehtla pargis”, 1928

950
MÜÜDUD Pastell paberil. Raamitud. Mõõdud ava 62,5 x 45,5 cm. Raamiga 86,5 x 68,5 cm. All vasakul: B. Ottenberg 1928 Saksa perekonnast pärit Boris Ottenberg (1891-1946) võttis aktiivselt osa siinsest kunstielust. Tundliku loodusevaatlejana oskas ta tähele panna selle õrnu varjundeid ning tabavalt jäädvustada valitsevat õhustikku. Ottenberg armastas maalida natuurist ning tema juugendstiili mõjutustega teosed võluvad vaatajat oma õrna stiiliga. Teosega saab tutvuda Allee galeriis.

Boris Ottenberg “Õhtupäike Norra merel”, 1932

1 600
MÜÜDUD Õli vineeril. Raamitud. Mõõdud: 59,5 x 105 cm. All paremal: B.Ottenberg 1932 Pöördel: B.Ottenberg Abendsonne Saksa perekonnast pärit Boris Ottenberg (1891-1946) võttis aktiivselt osa siinsest vene ja eesti kunstielust. Tundliku loodusevaatlejana oskas ta tähele panna selle õrnu varjundeid ning tabavalt jäädvustada valitsevat õhustikku. Ottenberg armastas maalida natuurist ning tema juugendstiili mõjutustega teosed võluvad vaatajat oma õrna, kergelt udulooris stiiliga. “Õhtupäikese” mahe koloriit ja monumentaalsus lisavad teosele igavikulise dimensiooni, andes kaunile loodusvaatele hoopis sügavama tähenduse.

Günther Reindorff “Vana hoov”, 1941

Ofort. Raamitud. 15 x 11 cm. Peterburis sündinud, kuid Eestis üles kasvanud Günther Reindorff oli peamiselt tuntud stiilse maastikujoonistajana. Reindorff juhatas aastaid Riigi Kunsttööstuskoolis graafikaosakonda, mille oli varustanud presside ja muude töövahenditega, mida kasutati ka pärast sõda. Ta on teinud mõned estambid 1920. aastatel ja pöördus gravüüri juurde tagasi sõja-aastatel, luues mitmed eesti graafikaklassika pärlid. Väike intiimne “Vana hoov” juhatab koos ofordiga “Hommik metsas” (1941) selle peatüki tema loomingus sisse. Just sel ajal lõi Reindorff ka oma raamatukunstialased tippteosed, millest tuntuim oli „Eesti rahva ennemuistsete juttude“ kujundus.