Maalikunstnik ning Eesti üks arvestatavamaid ungari keele tõlke Ants Murakin (1892-1975) on oma varasematel loomeperioodidel maalinud palju oma kodukanti Viljandimaad, samuti Ungarit, kuhu ta sattus läbi sõjaväkke kutsumise. 1930. aastail Tallinnasse kolides leidis mahedalt lookleva loodusega harjunud kunstnik uut inspiratsiooni siinsetest ajaloolistest linnamüüridest. Nii valmisid Tallinna vaated, millede õnnestumise tõttu sai Murakin sõja ajal tellimusi linnavaadetega postkaartidele.
„Tallinna vaade Olevistega“ on malbe ja armastav pilk Tallinna vanalinnale, selle müüridele ning üksteise tagant piiluvatele tornidele. Kivist linna pehmendavaks elemendiks on kunstnik teose äärde lisanud sihvaka puu – võte, mida ta on vahel kasutanud ka oma Lõuna-Eesti tööde puhul.
E-pood
Näitan kõiki 5 tulemust
Ants Murakin “Sügis metsas”, 1950ndad
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud 36,5 x 39,3 cm, raamiga 46,5 x 49,5 cm.
All paremal: A Murakin
Viljandimaal sündind maalikunstnik ning Eesti üks arvestatavamaid ungari keele tõlke Ants Murakin (1892-1975) sai maalijana mõjutusi Noor-Eesti kunstnikelt ning hiljem Ungaris resideerudes postimpressionistidelt. 1944. aastast Rootsi elama asunud kunstnik jäi kuni elu lõpuni eesti patrioodiks, kes ka välismaal olles hoidis au sees eesti keelt ja selle õpetamist.
Jaan Grünberg “Maastik teega”, 1940-42
MÜÜDUD
Monotüüpia. Raamitud. Signatuur all paremal.
Mõõdud: 45 x 62 cm, koos raamiga 85,5 x 68,5 cm.
Eduard Wiiralti lähedane sõber, pallaslane Jaan Grünberg (1889-1969) elas pikki aastaid Prantsusmaal. Teise maailmasõja algul Eestisse naasnud Grünberg astus siin Kujutavate Kunstnike Keskühingusse. Tema loomingut mõjutas sügavalt prantsuse hilisimpressionistlik maalikunst, mille kese oli värvil. Sama mõju on jälgitav tema 1930. aastate lõpus ja 1940. algul loodud monotüüpiate puhul, millega Grünberg on läinud eesti graafika ajalukku.
Lähtudes Eha Ratniku iseloomustusest kunstniku käekirjast 1979. aastal Tartus toimunud isikunäituse kataloogis, võime teose "Maastik teega" paigutada just 1940. algusaastatesse, mil värvikiht oli nii tihe, et aluspind selle all vaid vaevalt tajutavaks muutus.
Jaan Grünberg “Aiamaastik”, 1950
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 26 x 35 cm. Raamiga 37,5 x 47 cm.
All vasakul: J. Grünberg 50
Nii Konrad Mäe kui Ado Vabbe käe all kunsti õppinud, hiljem Pariisis elanud ning sealsest prantsuse maalikoolist mõjutatud Jaan Grünbergi (1889-1969) loomingust leiame peamiselt maastiku- ning lillemaale, kuid ka mõningaid linnavaateid. 1944. aastal Rootsi põgenenud kunstniku üks signatuurvärve roheline, mida kunstnik sageli armastas kõrvutada tugeva sinise ning oranžikas-punasega. Grünberg ei otsinud täiuslikke jooni, ideaalseid vorme, vaid pidas olulisemaks kunstipärast, uusi vaatenurki pakkuvat tulemust.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis.
