Näitan kõiki 7 tulemust

Andrei Jegorov “Läbi metsa”, 1941

750
Guašš kartongil. Raamitud. Mõõdud: 10,3 x 15,1 cm All paremal: A. Jegorov / 41 NB! Maali all paremal nurgas väike tükike kartongi murdunud (üldpilti ei häiri). Arukülas, talupoja peres sündinud Andrei Jegorov (1878-1954) kaotas juba kolme-aastaselt kuulmise, mistõttu saadeti ta õppima Peterburi kurttummade kooli. Kunstimekas märgati noore poisi andeid ja seetõttu jätkas ta õpinguid Kunstide Akadeemia kunstikoolis, mille lõpetas 1906. aastal. Korraliku kunstilise aluspõhja omandanud Jegorov naases kodusesse Eestis 1920. aastail, kus asus oma andekust tõestama luues nii lummavaid linnavaateid kui maastikke.

Anatoli Strahhov “Vana kalamees”, 2021

1 200
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 23 x 44 cm, raamiga 36,5 x 56,5 cm. All paremal: STRAHHOV. 2021 Ukrainas sündinud Anatoli Strahhov (s 1946) lõpetas ERKI maali erialal 1975. aastal ning on peale seda osalenud oma loominguga arvukatel näitustel. 1987. aastast Eesti Kunstnike Liitu kuuluval Strahhovil on välja kujunenud oma kindel käekiri, kus käsikäes inimesega  figureerivad majesteetlikud loomad. Seejuures on üheks kunstniku lemmikmotiiviks kujunenud graatsilised, kuid isepäised kaslased. Ka teoses "Vana kalamees" leiame kogenud kalamehe silmis teadliku rahu ja kuuleme rahulolevat, kõiketeadvat mõminat, sest isegi selja taga ujudes ei kala talle kätte saamata.

Andrei Jegorov “Talunaine reel”, 1920-ndad/1930-ndad

2 700
Guašš, tempera papil. Raamitud. Mõõdud: 24,9 x 35,5 cm. Raamiga: 31 x 42 cm Üks Andrei Jegorovi populaarsetest talvemotiividest külateega ja sõitjatega saanil või reel, mida ta iseäranis armastas kujutada 1920-ndatel ja 1930-ndatel aastatel. Jegorov on suhtunud nende maalimisse tõsiselt, püüdes alati kompositsiooni varieerida ja leida uusi põnevaid detaile, mida lisada.

Andrei Jegorov “Õhtune etüüd”, 1930-ndad

1 650
Akvarell, guašš, paber, kleebitud papile. Raamitud. Mõõdud: ava 23,4 x 37 cm, raamiga 46 x 59 cm. All vasakul: A.Jegorov. Pöördel: ANDREI JEGOROV F. 1878 ARUKÜLA (ESTLAND)

Andrei Jegorov “Sügis”, 1920-ndad

2 900
Guašš, tempera papil. Raamitud. Mõõdud: vm 23,5 x 32,3 cm. Raamiga: 42 x 50 cm. Maalikunstnik Andrei Jegorov (1878 – 1954) kaotas juba 3-aastasena oma kuulmise, mistõttu sai esimese hariduse kurttummade koolis. Oma vitaalsusest hoolimata võis ta poisina tunde tegelda oma meelistegevuse joonistamisega, sest just nägemine oli tema trumbiks maailma kogemisel. Samasugust fenomenaalset visuaalset märkamist kirjeldasid oma mälestustes tema sõbrad ka juba täiskasvanud kunstnikku kirjeldades ja peenetundeliseks looduskogemuse tabajaks jäi ta elu lõpuni.   All vasakul: A.Jegoroff  

Anatoli Strahhov “Vaba hing II”, 2020

MÜÜDUD Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 35 x 35 cm, raamiga 47,5 x 47,5 cm. All paremal: STRAHHOV. 20 Ukrainas sündinud Anatoli Strahhov lõpetas ERKI maali erialal 1975. aastal ning on peale seda osalenud oma loominguga arvukatel näitustel. 1987. aastast Eesti Kunstnike Liitu kuuluval Strahhovil on välja kujunenud oma kindel käekiri, kus käsikäes inimesega  figureerivad majesteetlikud loomad. Seejuures on üheks kunstniku lemmikmotiiviks kujunenud graatsilised, kuid isepäised kaslased.

Andrei Jegorov “Talvine maastik jõega”, 1930-ndad

Tempera, guašš, papp. 1930-ndad. All vasakul: A. Jegorov Mõõdud: 35 x 50 cm.
Arukülast pärit maalikunstnik Andrei Jegorov (1878 – 1954) kaotas juba 3-aastasena oma kuulmise, mistõttu sai esimese hariduse kurttummade koolis. Oma vitaalsusest hoolimata võis ta poisina tunde tegelda oma meelistegevuse joonistamisega, sest just nägemine oli tema trumbiks maailma kogemisel. Nii oskas ta märgata tuult selle paituse ning okste liikumise järgi ning kandis kogemuse otse paberile. Jegorovi maastikes on alati tunda inimese lähedust, olgu selleks siis jäljed lumel, kaugusest paistev korstnasuits või korrektselt laotud palgivirn. “Talvemaastikus jõega” on neid märke mitmeid ning külmumata jõe kaldal olev roheliste aknaluukidega maja viib mõttele, et teose võis tellida selle maja omanik. Ahtraid kaski ning ümaraid pinnavorme vaadeldes viib mõte paratamatult lõunasse, kas Põlva- või Petserimaale, aga võib olla ka teispool piiri. Maal on teostatud hoolikalt ning tähelepanu väärib puudeviimistlus, mille oksad justkui tahaks külma käes õrnusest kildudeks krõbiseda. Meisterlikult on Jegorov siin lahendanud ka klaasjalt peegeldava veesilma ning maastikule sügavuse andmise, mille lõpp hajub silmapiiri.