Näitan kõiki 5 tulemust

Uno Roosvalt “Abruka”, 1968

950
Pastell paberil. Raamitud. Mõõdud: km 40,5 x 58,5 cm, raamiga 56,5 x 72,5 cm. All paremal: UROOSVALT 68  

Aleksander Mildeberg “Koer ja kaks kassi”, 1962

340
Linoollõige paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 19 x 23,5 cm, raamiga 39 x 42,5 cm. All paremal: AMildeberg 1962 Nikolai Triigi ja Roman Nymani käe all õppinud Aleksander Mildeberg (1902-1977) armastas oma loomingus kujutada peamiselt maastikke ja linnavaateid. Käesolev teos kahest kassist ja neid põnevusega uurivalt koeralt on värskendav kõrvalepõige koduselt sooja loomademaailma.

Uno Roosvalt “Naelad I”, 1999

650
Õli, lõuend. Raamitud. Mõõdud: 46 x 38 cm. Maalikunstnik Uno Roosvalt on eesti üks enim auhinnatud kunstnikke. Muuhulgas on ta saanud nii Konrad Mäe medali, Kristjan Raua preemia kui olnud Eerik Haameri nimelise kunsti auhinna laureaat.  

Uno Roosvalt “Norra – E. Munch IV”, 2006

6 400
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 120 x 130 cm Pilt-pildis-printsiip on kunstiajaloos hästi tuntud kompositsioonivõte ja Uno Roosvaldi (1941) maal “Norra – E. Munch” on selle kujukas näide. Suurejoonelisele ja meeleolukale, aga siiski umbisikuliseks jäävale Norra mägimaastiku jäädvustusele maalib Roosvalt esiplaanile ka koopia norra kuulsaima maalikunstniku Edward Munchi ühest tuntuimast maalist “Tüdrukud sillal”. Norra reis jättis Roosvaldile sügava mulje ning inspireerituna piirkonna kaunist loodusest ja kunstist identifitseerib eesti maalija loodusmotiivi tolle maa nimeka kunstniku loominguga. Põneva kordusmotiivina on Roosvalt Munchi maali horisontaalseid silla käsipuid edasi andnud endapoolse edasiarendusena vertikaalsete joonte läbi. Ühtlasi annab mitmekihiline teos võimaluse seda lahti tõlgendada kui jumaliku (loodus) ja kunstliku (maal) kokkukuuluvust, tasakaalus harmooniat.

Uno Roosvalt “Modell (Bibi)”, 1961.

2 800
Õli, lõuend. Raamitud. Mõõdud: 100 x 80 cm. Tallinnas sündinud Uno Roosvalt (1941) on eesti üks enim auhinnatud kunstnikke. Muuhulgas on ta saanud nii Konrad Mäe medali, Kristjan Raua preemia kui olnud Eerik Haameri nimelise kunsti auhinna laureaat. Roosvalt on lõpetanud Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi maali eriala Ilmar Kimmi, Johannes Võerahansu ja Lepo Mikko käe all ning tegutsenud pikaaegse pedagoogina, sh EKA maalikateedri juhatajana. Teos “Bibi” kuulub kunstniku varasesse loomeperioodi, ent ometi võib portrees selgelt ära tunda  Roosvalti tulevast käekirja. See on lahendatud rangelt ja stiilselt, must-pruun-hallis koloriidis, mis tundub sobivat tumedapäisele modellile. Bibi-Mai Suumann on luuletaja, kunstnik Aleksander Suumanni abikaasa ning Imat Suumanni ema.