E-pood
Kuvatakse kõik 23 tulemust
Enn Põldroos “Hämmastav soojus”, 2015
MÜÜDUD.
Akrüül lõuendil.
Mõõdud: 115 x 70 cm.
Pöördel: Enn Põldroos 2015. HÄMMASTAV SOOJUS
Enn Põldroos (1933-2025) on eesti maali- ja monumentaalkunsti suurkuju. Defineerides kunstis ennast alati maalijana, kulges tema karjäär algusest peale tunnustuse tähe all. Kunstiinstituudi lõpetamise järel (1958) pälvis ta järgneva kümnendi algul tähelepanu ekspressiivse vormiuuendajana, ühiskonnaelus ja kunstis toimuvate murranguliste protsesside tunnetaja ja kontseptualiseerijana. Maneristlik dramatism, sürrealism, abstraktsionism, popkunst, fotorealism, fovistlik salongiportree aitasid Põldroosil kokku sulatada talle ainuomase maalilise kujutusviisi, mida võib tinglikult vaadelda modernismi kontekstis. Renato Gutusoli kohtub Põldroosi maalidel Kees van Dongeniga, eepiline haare puhta värvirõõmuga, erootiline kujundlikkus geomeetriliste vormidega.
1970. aastatest süveneb kunstniku töödes eneseirooniline ja groteski kalduv hoiak ning psühhologism, samas esitab Põldroosi pildisüsteem kuni lõpuni välja olulisi, maalikunstile igavikulisi küsimusi värvist, koloriidist, kompositsioonist, olemise ideaalkujutusest mitmetähenduslike sümbolite keeles. Nii ka teosel "Hämmastav soojus", mis esindab hästi tema värvi- ja vormiesteetikat ning ühtlasi lisab klassikalisele figuurikäsitlusele põneva uue vimka.
Teos on eksponeeritud Enn Põldroosi teoste näitusel "Mees ja naine - pärleid erakogudest" Allee galeriis 12.12.2025-7.02.2026.
August Künnapu “Sissi”, 2022
Peeter Allik “Usumehed”, 1996
Õli, akrüül papil. Raamitud.
Mõõdud: 120 x 214 cm.
All vasakul: Peeter Allik 1996
Kursi koolkonna ühe asutaja, Peeter Allikuga (1966-2019) käisid must huumor ja sõlmeväänatud absurd alati kaasas, nii elus kui kunstis. Millal nutta või naerda, oli tema teoste põhiküsimus. Alliku maalid on alati sotsiaalsed ning tähenduslik on iga pöörane kujund, iga pildielement. Tal on alati midagi öelda. Otto Dixi ja George Groszi ekspressiivne maailmatunnetus elab uues originaalses kuues Peeter Alliku loomingus edasi. Kuid siit kajab vastu ka traditsioon, kuhu kuuluvad näiteks Francisco de Goya, James Ensor, teataval määral samuti Ervin Õunapuu: koos läbi lillede ja otse ütlemine, mitmemõttelisus, igapäevaelu (selle sisse mahub ka parteide poliitika) sürrealistlik käsitlus, unenäod tegelikkuse teenistuses.
Teos on eksponeeritud Peeter Alliku 60. sünniaastapäevale pühendatud näitusel Allee galeriis 5.03-1.04.2026
Enn Põldroos “Topeltkõrv”, 1994
Akrüül masoniidil.
Mõõdud: 69 x 54 cm.
Pöördel sildil: ENN PÕLDROOS TALLINN "TOPELTKÕRV" DOUBLE EAR Akrüül Acrylic 1994. Autori signeering
Enn Põldroos (1933-2025) on eesti maali- ja monumentaalkunsti suurkuju. Defineerides kunstis ennast alati maalijana, kulges tema karjäär algusest peale tunnustuse tähe all. Kunstiinstituudi lõpetamise järel (1958) pälvis ta järgneva kümnendi algul tähelepanu ekspressiivse vormiuuendajana, ühiskonnaelus ja kunstis toimuvate murranguliste protsesside tunnetaja ja kontseptualiseerijana. Maneristlik dramatism, sürrealism, abstraktsionism, popkunst, fotorealism, fovistlik salongiportree aitasid Põldroosil kokku sulatada talle ainuomase maalilise kujutusviisi, mida võib tinglikult vaadelda modernismi kontekstis. Renato Gutusoli kohtub Põldroosi maalidel Kees van Dongeniga, eepiline haare puhta värvirõõmuga, erootiline kujundlikkus geomeetriliste vormidega.
1970. aastatest süveneb kunstniku töödes eneseirooniline ja groteski kalduv hoiak ning psühhologism, samas esitab Põldroosi pildisüsteem kuni lõpuni välja olulisi, maalikunstile igavikulisi küsimusi värvist, koloriidist, kompositsioonist, olemise ideaalkujutusest mitmetähenduslike sümbolite keeles. Erilist tähelepanu pöörab ta figuurile, sh selle üksikutele elementidele - nii ka teosel "Topeltkõrv".
Teos on eksponeeritud Enn Põldroosi teoste näitusel "Mees ja naine - pärleid erakogudest" Allee galeriis 12.12.2025-7.02.2026.
Enn Põldroos “Trepp”, 2002
MÜÜDUD
Akrüül, õli masoniidil.
Mõõdud: 122 x 72 cm.
All paremal: Enn Põldroos 02.
Pöördel sildil: ENN PÕLDROOS Trepp 2002. a. akrüül, õli Autori signeering
Eesti maali- ja monumentaalkunsti suurkuju Enn Põldroosi (1933-2025) loomingus süveneb 1970. aastatest alates eneseirooniline ja groteski kalduv hoiak ning psühhologism, samas esitab Põldroosi pildisüsteem kuni lõpuni välja olulisi, maalikunstile igavikulisi küsimusi värvist, koloriidist, kompositsioonist, olemise ideaalkujutusest mitmetähenduslike sümbolite keeles. Nii on ka "Trepp" jutustus inimhinge pidevast edasirühkimisest, ikka ülespoole.
Teos on eksponeeritud Enn Põldroosi teoste näitusel "Mees ja naine - pärleid erakogudest" Allee galeriis 12.12.2025-7.02.2026.
Jaan Elken “1979. aasta suvi / Summer of 1979”, 2005-2022/2024
Müüdud.
Kollaaž, akrüül lõuendil.
Mõõdud: 160 x 200 cm.
Üleval paremal: J. ELKEN
Pöördel: JAAN ELKEN (s. 1954) "1979. A SUVI" AKRÜÜL, KOLLAAŽ, LÕUEND "SUMMER OF 1979" ACRYLIC, COLLAGE, CANVAS 160 x 200 cm 2005-2022/2024
2024. aastal Allee galeriis toimunud Jaan Elkeni isikunäitusel "Camino" eksponeeritud teosel on maastik võtnud kirgliku abstraheeritud kuju. Elkeni rännakud nii füüsilises kui meditatiivses, enesereflektsiooniga tegelevas maailmas leiavad väljundi maalides, milles kujundid tekivad pigem instinktiivselt kui süsteemselt. Mitmetähendusliku sõnumi lahtimuukimise jätab kunstnik aga vaatajale.
Laurentsius “Maastik lumemehega 24 -10”, 2024
Akrüül lõuendil.
Mõõdud: 60 x 48 cm
Laurentsiuse Allee galeriis 10.12.2024 - 22.01.2025 toimuval näitusel "Maastik see ja teine" eksponeeritud teos kuulub tema lumemeeste sarja. Kolmest pallist koosnevaid figuurid ilmusid kunstniku loomingusse 2016. aastal, kuid esmakordselt jõudsid need publikuni 2022. aastal.
Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab: "Kui varem maalis Laurentsius nn suletud maastikke, mida mõlemalt kompositsiooni küljelt piirasid puud, siis uutel töödel, nn maastike kolmandal tulemisel, näeb vaid taevast, merd, maad ja teravalt rõhutatud silmapiiri. Meenutades jaantoomikulike sügismaastike eleegilisust, elavdab Laurentsius lihtsa motiivi dünaamilise lumemehe kujundiga. Kolmest kerast koosnevad lumemehed paistavad läbi nagu Hieronymus Boschi veidrad olendid. Domineerivaid akvarellilikult läbipaistvaid värvipindu täiendavad paksemad, pastoossed osad ja eredad aktsendid".
Teosega saab tutvuda Allee Uus tn 7 galeriis.
Mati Uprus “Foxy Lady”
MÜÜDUD.
Akrüül lõuendil.
Mõõdud: 60 x 90,5 cm
All paremal: Mati Uprus
Pöördel raamil: "Foxy Lady" akrüül 2021 a Mati Uprus
Põlvas sündinud, kuid enamasti Tartus tegutseva kunstniku Mati Upruse (s 1963) looming keerleb suures osas valguse ümber. Valgusviht kui teosteisse emotsiooni, pinge tooja, tõstab esile figuuride silueti ning jätab pimeduse varju isiklikud detailid.
Muuhulgas heliloojana tegutsev Uprus võitis 2022. aasta EFTA auhindade jagamisel filmi “Pingeväljade aednik” eest parima helilooja auhinna.
Mati Uprus “Õhtu puiesteel”
MÜÜDUD.
Akrüül lõuendil.
Mõõdud: 70 x 70 cm
All vasakul: Mati Uprus
Põlvas sündinud, kuid enamasti Tartus tegutseva kunstniku Mati Upruse (s 1963) looming keerleb suures osas valguse ümber. Valgusviht kui teosteisse emotsiooni, pinge tooja, tõstab esile figuuride silueti ning jätab pimeduse varju isiklikud detailid.
Muuhulgas heliloojana tegutsev Uprus võitis 2022. aasta EFTA auhindade jagamisel filmi “Pingeväljade aednik” eest parima helilooja auhinna.
Laurentsius “Maastik lumemehega 24 -12”, 2023/2024
Akrüül lõuendil.
Mõõdud: 60 x 48 cm.
Laurentsiuse Allee galeriis 10.12.2024 - 22.01.2025 toimuval näitusel "Maastik see ja teine" eksponeeritud teos kuulub tema lumemeeste sarja. Kolmest pallist koosnevaid figuurid ilmusid kunstniku loomingusse 2016. aastal, kuid esmakordselt jõudsid need publikuni 2022. aastal.
Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab: "Kui varem maalis Laurentsius nn suletud maastikke, mida mõlemalt kompositsiooni küljelt piirasid puud, siis uutel töödel, nn maastike kolmandal tulemisel, näeb vaid taevast, merd, maad ja teravalt rõhutatud silmapiiri. Meenutades jaantoomikulike sügismaastike eleegilisust, elavdab Laurentsius lihtsa motiivi dünaamilise lumemehe kujundiga. Kolmest kerast koosnevad lumemehed paistavad läbi nagu Hieronymus Boschi veidrad olendid. Domineerivaid akvarellilikult läbipaistvaid värvipindu täiendavad paksemad, pastoossed osad ja eredad aktsendid".
Teosega saab tutvuda Allee Uus tn 7 galeriis kuni 22. jaanuarini.
Kai Kaljo “Vihm läks üle Viljandi järve”, 2024
MÜÜDUD.
Akrüül ja õli lõuendil.
Mõõdud: 50 x 50 cm.
All paremal: Kai Kaljo 24
Pöördel: VIHM LÄKS ÜLE VILJANDI JÄRVE AUGUST 2024 akrüül, õli lõuend Kai Kaljo 2024
Maali-, installatsiooni- ja videokunstnik Kai Kaljo (s 1959) on pälvinud nii Kristjan Raua preemia kui Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia. Tema rahvusvaheline karjäär sai hoo sisse peale 1997. aastal valminud ikoonilist videot “Luuser”, milles ta ameerikalike naerupahvakate taustal jutustab enda loo kunstnikuks olemise igapäevast. Kaljo teoseid on kollektsioneerinud lisaks Eestile mitmed mainekad Euroopa muuseumid.
Ado Lill “Akt (küljeli)”, 2011
MÜÜDUD.
Akrüül, pigment lõunedil.
Mõõdud: 100 x 95 cm.
All paremal: Lill
Pöördel alusraamil: Ado Lill, "Akt (küljeli)" 2011, lõuend, akrüül, pigment, 100x95 cm
Eesti abstraktse maalikunsti klassik Ado Lill (1932-2018) tegeles läbi oma kunstnikukarjääri ka figuratiivse kunstiga, esmalt joonistustes ja graafikas ja hiljem kandes selle maali. 21. sajandi algul tegi ta oma loomingus põhimõttelise kannapöörde, spetsialiseerudes vaid aktimaalile, millest sai alguse tema karjäär sensuaalse, tundliku kunstnikuna, kelle parimad tööd kuuluvad vaieldamatult tolle žanri klassikasse.
Võimsa emotsionaalse laenguga akrüülmaalides ühendab Lill oma abstraktsetelt teostelt talle firmamärgiks saanud hõõguva koloriidi, krokiijoonistustest pärit lolitalikud kehad ja tundelise erootilisuse. Siinjuures väljendub viimane neist sageli enesesse peituval või nägu varjaval viisil. Tõeliselt andeka koloristina loob Lill ka käesolevas teoses – nagu heale kunstile omane – sundimatu ja spontaanse muljega maali.
Laurentsius “Vaikelu puuvilja ja okstega 3”, 2024
MÜÜDUD.
Akrüül lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 150 x 150 cm.
All ääres: LAURENTSIUS & Co. 2024
Pöördel: LAURENTSIUS & Co. “VAIKELU PUUVILJA JA OKSTEGA 3” 2024 AKRÜÜL LÕUENDIL 150 x 150 cm
Laurentsiuse (s 1969) Allee galerii näitusel "Maastik siit ja sealt" eksponeeritud teosel toob kunstnik vaatajani fantaasiavilja, millele lisab maise nüansi selle ette paigutatud minimalistlik oksaraag.
Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab tema fruktide sarja kuuluvast teostest, et suure kujutusliku täpsusega maalitud vilja raskus on neil lausa füüsiliselt tunnetatav, tekib visuaalne mulje, et kohe-kohe veereb vili üle raami ääre kunstisaali. Samas lisab oks pildiruumi omakorda kergust ja kummastavust, kolmemõõtmelisust ning lisab lõpetuseks: "Salvador Dali irratsionaalsed ja Bottero satiirilised maalid on Laurentsiuse vaimusugulased."
Laurentsius “Vaikelu puuvilja ja okstega 5”, 2024
MÜÜDUD.
Akrüül lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 175 x 175 cm.
All ääres: LAURENTSIUS & Co. 2024
Pöördel: LAURENTSIUS & Co. “VAIKELU PUUVILJA JA OKSTEGA 5” 2024 AKRÜÜL LÕUENDIL 175 x 175 cm
Laurentsiuse (s 1969) Allee galerii näitusel "Maastik siit ja sealt" eksponeeritud teosel toob kunstnik vaatajani fantaasiavilja, millele lisab maise nüansi selle ette paigutatud minimalistlik oksaraag.
Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab tema fruktide sarja kuuluvast teostest, et suure kujutusliku täpsusega maalitud vilja raskus on neil lausa füüsiliselt tunnetatav, tekib visuaalne mulje, et kohe-kohe veereb vili üle raami ääre kunstisaali. Samas lisab oks pildiruumi omakorda kergust ja kummastavust, kolmemõõtmelisust ning lisab lõpetuseks: "Salvador Dali irratsionaalsed ja Bottero satiirilised maalid on Laurentsiuse vaimusugulased."
Laurentsius “Maastik lumemehega 24 -9”, 2024
MÜÜDUD.
Akrüül lõuendil.
Mõõdud: 60 x 48 cm.
All ääres: LAURENTSIUS & Co. 2024
Pöördel: LAURENTSIUS & Co. “MAASTIK LUMEMEHEGA 24-9” 2024 AKRÜÜL LÕUENDIL 60 x 48 cm
Laurentsiuse Allee galeriis 10.12.2024 - 22.01.2025 toimuval näitusel "Maastik see ja teine" eksponeeritud teos kuulub tema lumemeeste sarja. Kolmest pallist koosnevaid figuurid ilmusid kunstniku loomingusse 2016. aastal, kuid esmakordselt jõudsid need publikuni 2022. aastal.
Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab: "Kui varem maalis Laurentsius nn suletud maastikke, mida mõlemalt kompositsiooni küljelt piirasid puud, siis uutel töödel, nn maastike kolmandal tulemisel, näeb vaid taevast, merd, maad ja teravalt rõhutatud silmapiiri. Meenutades jaantoomikulike sügismaastike eleegilisust, elavdab Laurentsius lihtsa motiivi dünaamilise lumemehe kujundiga. Kolmest kerast koosnevad lumemehed paistavad läbi nagu Hieronymus Boschi veidrad olendid. Domineerivaid akvarellilikult läbipaistvaid värvipindu täiendavad paksemad, pastoossed osad ja eredad aktsendid".
Teosega saab tutvuda Allee Uus tn 7 galeriis kuni 22. jaanuarini.
Laurentsius “Maastik lumemehega 24 -11”, 2024
MÜÜDUD.
Akrüül lõuendil.
Mõõdud: 60 x 48 cm.
All ääres: LAURENTSIUS & Co. 2024
Pöördel: LAURENTSIUS & Co. “MAASTIK LUMEMEHEGA 24-11” 2024 AKRÜÜL LÕUENDIL 60x48 cm
Laurentsiuse Allee galeriis 10.12.2024 - 22.01.2025 toimuval näitusel "Maastik see ja teine" eksponeeritud teos kuulub tema lumemeeste sarja. Kolmest pallist koosnevaid figuurid ilmusid kunstniku loomingusse 2016. aastal, kuid esmakordselt jõudsid need publikuni 2022. aastal.
Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab: "Kui varem maalis Laurentsius nn suletud maastikke, mida mõlemalt kompositsiooni küljelt piirasid puud, siis uutel töödel, nn maastike kolmandal tulemisel, näeb vaid taevast, merd, maad ja teravalt rõhutatud silmapiiri. Meenutades jaantoomikulike sügismaastike eleegilisust, elavdab Laurentsius lihtsa motiivi dünaamilise lumemehe kujundiga. Kolmest kerast koosnevad lumemehed paistavad läbi nagu Hieronymus Boschi veidrad olendid. Domineerivaid akvarellilikult läbipaistvaid värvipindu täiendavad paksemad, pastoossed osad ja eredad aktsendid".
Teosega saab tutvuda Allee Uus tn 7 galeriis kuni 22. jaanuarini.
Laurentsius “Vaikelu puuvilja ja okstega 6”, 2024
MÜÜDUD.
Akrüül vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 30 x 30 cm.
All ääres: LAURENTSIUS & Co. 2024
Pöördel: LAURENTSIUS & Co. “VAIKELU PUUVILJA JA OKSTEGA 6” 2024 AKRÜÜL HDF-IL 30 x 30 cm
Laurentsiuse (s 1969) Allee galerii näitusel "Maastik siit ja sealt" eksponeeritud teosel toob kunstnik vaatajani fantaasiavilja, millele lisab maise nüansi selle ette paigutatud minimalistlik oksaraag.
Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab tema fruktide sarja kuuluvast teostest, et suure kujutusliku täpsusega maalitud vilja raskus on neil lausa füüsiliselt tunnetatav, tekib visuaalne mulje, et kohe-kohe veereb vili üle raami ääre kunstisaali. Samas lisab oks pildiruumi omakorda kergust ja kummastavust, kolmemõõtmelisust ning lisab lõpetuseks: "Salvador Dali irratsionaalsed ja Bottero satiirilised maalid on Laurentsiuse vaimusugulased."
Laurentsius “Vaikelu puuvilja ja okstega 2”, 2024
MÜÜDUD.
Akrüül lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 120 x 100 cm.
All ääres: LAURENTSIUS & Co. 2024
Pöördel: LAURENTSIUS & Co. “VAIKELU PUUVILJA JA OKSTEGA 2” 2024 AKRÜÜL LÕUENDIL 120 x 100 cm
Laurentsiuse (s 1969) Allee galerii näitusel "Maastik siit ja sealt" eksponeeritud teosel toob kunstnik vaatajani fantaasiavilja, millele lisab maise nüansi selle ette paigutatud minimalistlik oksaraag.
Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab tema fruktide sarja kuuluvast teostest, et suure kujutusliku täpsusega maalitud vilja raskus on neil lausa füüsiliselt tunnetatav, tekib visuaalne mulje, et kohe-kohe veereb vili üle raami ääre kunstisaali. Samas lisab oks pildiruumi omakorda kergust ja kummastavust, kolmemõõtmelisust ning lisab lõpetuseks: "Salvador Dali irratsionaalsed ja Bottero satiirilised maalid on Laurentsiuse vaimusugulased."
Laurentsius “Maastik lumemehega 24 -15”, 2023-2024
MÜÜDUD.
Akrüül lõuendil.
Mõõdud: 60 x 48 cm
All ääres: LAURENTSIUS & Co. 2023
Pöördel: LAURENTSIUS & Co. “MAASTIK LUMEMEHEGA 24-15” 2023-2024 AKRÜÜL LÕUENDIL 60 x 48 cm
Laurentsiuse Allee galeriis 10.12.2024 - 22.01.2025 toimuval näitusel "Maastik see ja teine" eksponeeritud teos kuulub tema lumemeeste sarja. Kolmest pallist koosnevaid figuurid ilmusid kunstniku loomingusse 2016. aastal, kuid esmakordselt jõudsid need publikuni 2022. aastal.
Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab: "Kui varem maalis Laurentsius nn suletud maastikke, mida mõlemalt kompositsiooni küljelt piirasid puud, siis uutel töödel, nn maastike kolmandal tulemisel, näeb vaid taevast, merd, maad ja teravalt rõhutatud silmapiiri. Meenutades jaantoomikulike sügismaastike eleegilisust, elavdab Laurentsius lihtsa motiivi dünaamilise lumemehe kujundiga. Kolmest kerast koosnevad lumemehed paistavad läbi nagu Hieronymus Boschi veidrad olendid. Domineerivaid akvarellilikult läbipaistvaid värvipindu täiendavad paksemad, pastoossed osad ja eredad aktsendid".
Teosega saab tutvuda Allee Uus tn 7 galeriis.
Andres Tolts “Väikesed maastikud XI”, 1992
Akrüül lõuendil.
Mõõdud: 35 x 50 cm.
Ees teosel: Tolts 92.
Pöördel: Andres Tolts Väikesed maastikud XI akrüül/lõuend 1992 35 x 50 Jõuludeks. 1996 Andres Tolts
Legendaarse kunstirühmituse SOUP´69 üks asutajaliikmeid, Andres Tolts (1949-2014) oli kontseptuaalse kunsti siinseid juhtfiguure. Argielulisi objekte oma kunsti tuues pani ta vaataja unustama nende praktilist tähendust ja nägema nende visuaalset väärtust.
Stina Murakas “Buddha tants”, 2021
Akrüül lõuendil.
Mõõdud: 100 x 150 cm.
Pöördel: "Buddha's dance" "Buddha tants" Stina Murakas 100x150 acrylic/canvas 2021
Eesti Kunstiakadeemia maali erialal lõpetanud ning Hiiumaal elanud kunstnik Stina Murakas (1967-2021) on oma loomingu kohta rääkinud: „Maal on nagu elu ise – sa võid lisada kihte, palju-palju kihte ja kõike kogu aeg muuta. Hea on teada, et sa võid kõike muuta: paremaks, täiuslikumaks, tundlikumaks, tihedamaks, hõredamaks, heledamaks, tumedamaks, värvilisemaks, voolavamaks, rõõmsamaks. Mulle meeldib, kui on koos jõuline ja õrn, külm ja soe, sinine ja punane, ja hästi palju heledust, valgust, soojust” (Hedvig Hansoni intervjuu, Hingele pai, 2017).
Maris Siimer “Kadunud king”, 2022
Andro Kööp “Jõgi 1”, 2022
MÜÜDUD
Õli ja akrüül papil.
Mõõdud: 85 x 40 cm, raamiga 99 x 53,5 cm
Andro Kööp (s 1967) on eesti maalikunstis illusionist, kes efektitaotlevalt tegeleb loodusliku ja tehisliku maastikukeskkonna omavaheliste suhete interpreteerimisega.
1995. aastal Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud kunstniku maastikud ja looduse ilu muutuvad justkui isiklike tundemaailmade võrdkujuks. See seletab ka tundlikke ja vaheldusrikkaid maalimise võtteid ning külluslike vaadete aimatavat ebamaisust, isegi unenäolisust.
Teose soetamiseks palun vormistage ost vajutades „Lisa korvi“ ja kinnitades andmed kassas.