E-pood
Näitan kõiki 6 tulemust
Silvia Jõgever “Liblikas”, 1967
Guašš. Raamitud.
Mõõdud: 31 x 43 cm
Tartu üks huvitavamaid naiskunstnikke Silvia Jõgever (1924-2005) on eri aastakümnetel viljelenud abstraktset laadi figuratiivse kõrval. Mõlemas žanris on ta olnud intimist ning ehitanud kompositsioone üles küll ühelt poolt kontrastidele, kuid teisalt nende puhtatoonilisele selgele harmooniale.
1960. aastate teine pool oli aeg, mil üldisest abstraktsionismilainest oli haaratud ka Jõgever. Soosteri, Ohaka ja Roode sõpruskonda kuulunud kunstniku teosed olid oma aja kohta julged ja eristuvad, neis oli ühekorraga nii mässumeelsust kui selget struktuuri.
Nii on poolabstraktsel „Liblikalgi“ lõputu arv reaalseid ja vaid ettekujutatavaid tiibu, mis väänduvad üksteisesse, jäädes siiski õhuliseks ning korrastatuks.
Silvia Leitu “Valge roos”
Akvarell. Raamitud.
Mõõdud: ava 56 x 19 cm, raamiga 72,5 x 32 cm.
All paremal: Silvia Leitu
Silvia Leitu (1912-1969) õppis Pallases, kuid lõpetas kunstiõpingud juba Münchenis, kuna põgenes Teise maailmasõja ajal Saksamaale. Hiljem Rootsis elanud kunstnik tegutses akvarellisti ja kostüümikunstnikuna.
Udo Külv “Kalur”, ca 1967
MÜÜDUD
Mõõtmed: pildiväli 42 x 30 cm, koos raamiga 69,5 x 57 cm.
Udo Külv (Köhler) sündis 1917. aastal Tallinnas ning viljeles nii graafikat kui maali. Tema vanavanaisa oli legendaarse Johann Köleri vanem vend. Külv illustreeris ja kujundas arvukalt raamatuid ning töötas ETVs kunstnikuna.
Udo Külv oli üdini loodusemees ning armastas käia maalimisretkedel erinevates Eesti looduskaunites paigus, sh mereäärsetes külades Põhja-Eestis, Saaremaal ning Peipsi ääres. Suure tõenäosusega on ka käesolev teos valminud just ühel neist reisidest.
Silvia Jõgever “Baleriin roosas kleidis”, 1962
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 62 x 51 cm
Silvia Jõgeveri (1924-2005), nagu mitme teise hilispallaslasest naiskunstniku loomingut iseloomustab uusrealistliku väljenduslaadi edasiarendamine 1960. aastatel isikupäraselt dekoratiivseks laadiks ning Jõgeveri puhul saab seda seostada fovismi järgiva vormistilisatsiooniga.
Naisaktid ja naiseportreed on Jõgeveri meelisžanrid ja 1962. aastal maalitud “Baleriin roosas kleidis” on hea näide selle kümnendi moodsast eesti kunstist. Tollal populaarse, tugeval kontuurjoonel baseeruva nn karmi stiili ühendab Jõgever sujuvalt foovilike suurte värvipindade ja üldistavate joontega.
Teoses valitsev mõtlik meeleolu on tunnetuslikuks kontrastiks modelli elukutsega seonduvale – tants kui rõõm. Väga huvitav ja koloriidilt meisterlik ning samas üllatav on opereerimine väheste värvitoonidega. Nii tasakaalustab lillat tausta tantsijanna roosa kleit, teose värviaktsendiks on aga kleidi sinised õlapaelad.