Raimo Saare (1923-1995) õppis nii Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis kui Eesti Riiklikus Kunstiinsituudis, mille Saare lõpetas 1953. aastal maalijana. Aastaid Tartu Kunstikooli õppejõuna tuntud kunstnik on lisaks aktidele loonud nii linna- kui loodusvaateid ning figuraalkompositsioone.
Käesoleva teose peategelane, punapäine modell on kujutatud spontaanselt ja kiiresti nagu krokiitunnis. Tulemuseks on võluv ja värske maal, mille pikad pintslitõmbed lisavad teosele hoogsust ning elu.
E-pood
Näitan kõiki 9 tulemust
Priit Pärn “17.30”, 1988
Priit Pärn “Võitlus müüriga”, 1988
Priit Pärn “1:1”, 1986
Priit Pärn “Saar”, 1988
Priit Pärn “Meeste mängud”, 1986
Silvia Jõgever “Liblikas”, 1967
Guašš. Raamitud.
Mõõdud: 31 x 43 cm
Tartu üks huvitavamaid naiskunstnikke Silvia Jõgever (1924-2005) on eri aastakümnetel viljelenud abstraktset laadi figuratiivse kõrval. Mõlemas žanris on ta olnud intimist ning ehitanud kompositsioone üles küll ühelt poolt kontrastidele, kuid teisalt nende puhtatoonilisele selgele harmooniale.
1960. aastate teine pool oli aeg, mil üldisest abstraktsionismilainest oli haaratud ka Jõgever. Soosteri, Ohaka ja Roode sõpruskonda kuulunud kunstniku teosed olid oma aja kohta julged ja eristuvad, neis oli ühekorraga nii mässumeelsust kui selget struktuuri.
Nii on poolabstraktsel „Liblikalgi“ lõputu arv reaalseid ja vaid ettekujutatavaid tiibu, mis väänduvad üksteisesse, jäädes siiski õhuliseks ning korrastatuks.
Priit Pärn “Ühine üritus”, 1988
Ofort, akvatinta paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 16,8 x 13,6 cm, raamiga 33,6 x 31,6 cm.
All vasakul: "Ühine üritus" Ofort, akvatinta 8/70
All paremal: PÄRN 88
Eesti animakunsti üks tähtsamaid nimesid, Priit Pärn (s. 1946), on ka andekas graafik, kelle humoorikad teosed on ajendatud igapäevastest stseenidest. Terava satiirikuna oskab ta neis leida põnevaid lähenemisnurki, mis vaataja muigama panevad. Tema tuntumate joonisfilmide hulka kuuluvad nii “Kilplased” kui “Eine murul”.
Silvia Jõgever “Baleriin roosas kleidis”, 1962
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 62 x 51 cm
Silvia Jõgeveri (1924-2005), nagu mitme teise hilispallaslasest naiskunstniku loomingut iseloomustab uusrealistliku väljenduslaadi edasiarendamine 1960. aastatel isikupäraselt dekoratiivseks laadiks ning Jõgeveri puhul saab seda seostada fovismi järgiva vormistilisatsiooniga.
Naisaktid ja naiseportreed on Jõgeveri meelisžanrid ja 1962. aastal maalitud “Baleriin roosas kleidis” on hea näide selle kümnendi moodsast eesti kunstist. Tollal populaarse, tugeval kontuurjoonel baseeruva nn karmi stiili ühendab Jõgever sujuvalt foovilike suurte värvipindade ja üldistavate joontega.
Teoses valitsev mõtlik meeleolu on tunnetuslikuks kontrastiks modelli elukutsega seonduvale – tants kui rõõm. Väga huvitav ja koloriidilt meisterlik ning samas üllatav on opereerimine väheste värvitoonidega. Nii tasakaalustab lillat tausta tantsijanna roosa kleit, teose värviaktsendiks on aga kleidi sinised õlapaelad.