E-pood
Näitan kõiki 8 tulemust
Olev Mikiver “Tume bukett”, 1970
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 25 x 42 cm, raamiga 34 x 51 cm.
All vasakul: O. Mikiver 70
Pöördel: Olev Mikiver "Mörk bukett"
Eesti põhjapoolseimast linnast, Loksalt pärit Olev Mikiver (1922-1994) oli üks silmapaistvamaid maalijaid-pagulasi. Ta alustas oma kunstiõpinguid sõja-aastatel õppides Tallinnas graafikat ning Tartus, Kõrgematel Kujutava Kunsti Kursustel maali, peamiselt Eerik Haameri käe all. Saksa mobilisatsioonist pääsemiseks põgenes Mikiver 1943. aastal Soome skääridesse. Sellest hetkest alates osales ta arvukates lahingutes ning 1944. aastal pöördus Rootsi, kus lisaks maalijana tegutsemisele täiendas end nii Stockholmis kui Pariisis.
Olev Mikiver “Siljansnäs“, 1973
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud 35 x 45 cm.
All vasakul: O. Mikiver Pöördel: Olev Mikiver Siljansnäs 1973
Eesti põhjapoolseimast linnast, Loksalt pärit Olev Mikiver (1922-1994) oli üks silmapaistvamaid maalijaid-pagulasi. Ta alustas oma kunstiõpinguid sõja-aastatel õppides Tallinnas graafikat ning Tartus, Kõrgematel Kujutava Kunsti Kursustel maali, peamiselt Eerik Haameri käe all. Saksa mobilisatsioonist pääsemiseks põgenes Mikiver 1943. aastal Soome skääridesse. Sellest hetkest alates osales ta arvukates lahingutes ning 1944. aastal pöördus Rootsi, kus lisaks maalijana tegutsemisele täiendas end nii Stockholmis kui Pariisis.
Just Rootsis elades kujunes Mikiveril kiiresti välja oma isikupärane stiil. Tema kunst oli justkui ajast ees ning erinevate stiilide ühendamise tõttu nimetati teda eesti kunsti avangardistiks.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis.
Richard Sagrits “Akt”, 1964
Silvia Jõgever “Liblikas”, 1967
Guašš. Raamitud.
Mõõdud: 31 x 43 cm
Tartu üks huvitavamaid naiskunstnikke Silvia Jõgever (1924-2005) on eri aastakümnetel viljelenud abstraktset laadi figuratiivse kõrval. Mõlemas žanris on ta olnud intimist ning ehitanud kompositsioone üles küll ühelt poolt kontrastidele, kuid teisalt nende puhtatoonilisele selgele harmooniale.
1960. aastate teine pool oli aeg, mil üldisest abstraktsionismilainest oli haaratud ka Jõgever. Soosteri, Ohaka ja Roode sõpruskonda kuulunud kunstniku teosed olid oma aja kohta julged ja eristuvad, neis oli ühekorraga nii mässumeelsust kui selget struktuuri.
Nii on poolabstraktsel „Liblikalgi“ lõputu arv reaalseid ja vaid ettekujutatavaid tiibu, mis väänduvad üksteisesse, jäädes siiski õhuliseks ning korrastatuks.
Richard Sagrits “Tänav Koguvas”, 1965
MÜÜDUD
Linoollõige. Raamitud.
Mõõdud: ava 24 x 38 cm, raamiga 40 x 52,5 cm.
All vasakul: Linool 1965 All keskel: "Tänav Koguvas" All paremal: RSagrits
Richard Sagrits (1910-1968) on õppinud nii maali kui graafikat mitmete tollaste kuulsate kunstnike käe all. Nii olid tema graafikaõpetajaiks algul Günther Reindorff ning hiljem Ado Vabbe.
Richard Sagrits “Toolse”, 1962
MÜÜDUD
Linoollõige. Raamitud.
Mõõdud: ava 21,4 x 42 cm, raamiga 37,4 x 56,5 cm.
All vasakul: Linool. 1962 Keskel: "Toolse" All paremal: RSagrits
Richard Sagrits (1910-1968) on õppinud nii maali kui graafikat mitmete tollaste kuulsate kunstnike käe all. 1936. aastal Pallase lõpetanud kunstnikule jäi alatiseks kõige südamelähedaseimaks paigaks ikka tema kodukant, Põhja-Eesti rannik. Toolsegi asub vaid paari kilomeetri kaugusel tema sünnikohast Karepast, kus praegu asub Sagritsa muuseum.
Richard Sagrits “Toolse”, 1962
Linoollõige, raamitud.
Mõõdud: plm 19 x 40,5 cm, koos raamiga 50 x 69 cm.
Richard Sagrits (1910-1968) on õppinud nii maali kui graafikat mitmete tollaste kuulsate kunstnike käe all. 1936. aastal Pallase lõpetanud kunstnikule jäi alatiseks kõige südamelähedaseimaks paigaks ikka tema kodukant, Põhja-Eesti rannik. Toolsegi asub vaid paari kilomeetri kaugusel tema sünnikohast Karepast, kus praegu asub Sagritsa muuseum.
Silvia Jõgever “Baleriin roosas kleidis”, 1962
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 62 x 51 cm
Silvia Jõgeveri (1924-2005), nagu mitme teise hilispallaslasest naiskunstniku loomingut iseloomustab uusrealistliku väljenduslaadi edasiarendamine 1960. aastatel isikupäraselt dekoratiivseks laadiks ning Jõgeveri puhul saab seda seostada fovismi järgiva vormistilisatsiooniga.
Naisaktid ja naiseportreed on Jõgeveri meelisžanrid ja 1962. aastal maalitud “Baleriin roosas kleidis” on hea näide selle kümnendi moodsast eesti kunstist. Tollal populaarse, tugeval kontuurjoonel baseeruva nn karmi stiili ühendab Jõgever sujuvalt foovilike suurte värvipindade ja üldistavate joontega.
Teoses valitsev mõtlik meeleolu on tunnetuslikuks kontrastiks modelli elukutsega seonduvale – tants kui rõõm. Väga huvitav ja koloriidilt meisterlik ning samas üllatav on opereerimine väheste värvitoonidega. Nii tasakaalustab lillat tausta tantsijanna roosa kleit, teose värviaktsendiks on aga kleidi sinised õlapaelad.