Näitan kõiki 4 tulemust

Viktor Karrus “Põld”, 1979

2 200
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 59,2 x 72 cm, raamiga 66 x 79 cm. All paremal: VKarrus 79. Pöördel: V. Karrus 1979 Põld. õli Tartus sündinud ja kasvanud ning 1940. aastal “Pallase” lõpetanud Viktor Karrus (1913-1991) kolis hiljem Tallinnasse, kus muuhulgas osales Balti jaama seinamaalide teostamisel koos Uutmaa, Okase ja Sagritsaga. Karrus on toonud eesti kunsti maaliliselt nauditavaid maastiku- ja linnavaateid, nii ka käesolev, dramaatilise taeva ja kuldse põlluga maal aastast 1979.

Navitrolla “Lahe lill”, 1999

MÜÜDUD Õli lõuendil, raamitud. Mõõdud: 50 x 35. Võrumaal tegutsev Navitrolla, kodanikunimega Heiki Trolla, on viljelenud nii maali kui graafikat. Tihti asetab kunstnik maali tegelased harjumatusse keskkonda, vahel lausa utoopiliste maastike keskele. Navitrolla ise on öelnud, et suurim mõte, mida ta vaatajatele edasi anda tahab, on see, et maalides on ta õnnelik ja selle läbi on ta muutnud maailma ühe inimese võrra õnnelikumaks. Teos "Lahe lill" kuulub tema varasemasse loomeperioodi ning eristub muust loomingust maheda ja minimalistliku värvigamma poolest.

Viktor Karrus “Saaremaa maastik”, 1942

Õli kartongil. Raamitud. Mõõdud: 29 x 54,5 cm, koos raamiga 40 x 66 cm. Tartus sündinud ja kasvanud ning 1940. aastal “Pallase” lõpetanud Viktor Karrus (1913-1991) kolis hiljem Tallinnasse, kus muuhulgas osales Balti jaama seinamaalide teostamisel koos Uutmaa, Okase ja Sagritsaga. Karrus on toonud eesti kunsti maaliliselt nauditavaid maastiku- ja linnavaateid.

Olga Terri “Ootus”, 1940-ndad

MÜÜDUD Õli vineeril, 1940-ndad. Mõõdud: 28,5 x 23,1 cm, koos raamiga 36,5 x 31 cm.
Olga Terri (1916-2011) loomingut iseloomustas inimesekeskus. Tema hinge avamise oskust iseloomustasid karakterid, kes selgelt oma aega ja ruumi representeerisid ning olid kui omamoodi ajalookroonikud. Eerik Haameri käe all oma stiili välja kujundanud Terrile olid sõja lõpuaastaist kuni 1940-ndate lõpuni iseloomulikud karged kahvatud toonid, hõre katmisviis katkendlike pintslitõmmetega. Taoliste, ajastuhingega teoste eest visati Terri 1950. aastal Kunstnike Liidust kodanlikuks natsionalistiks tembeldatuna välja ning nii olid enamus tema samateemalisi maale peidetud kuni 1960. aastateni, mil ta esimest korda need taas avalikkuse ette julges tuua. Sama sarja maalidest kuulub neli ka KUMU 2021. aasta püsikollektsiooni.