Näitan kõiki 5 tulemust

Märt Laarman “Laev”, 1963

725
Puulõige paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 30,5 x 30 cm, raamiga 49,5 x 46,5 cm. All vasakul: Laev puulõige 1963 All paremal: M Laarmann

Sirje Runge “Arhitektoon 7”, 1998

5 700
Õli lõuendil. Mõõdud: 80 x 120 cm All paremal: sir Pöördel: Sirje Runge "arhitektoon 7" 80 x 120 cm 1998 1980. aastatest alates võtab Sirje Runge (s 1950) looming uue suuna ülipeenele värvitundlikkusele. Kunstniku intuitsioonil põhinev sõnum edastatakse läbi õhkõrnade üleminekute. Ka geomeetrilised vormid tema töödes eksisteerivad pigem värvitoonide edasiandja kui kujundi endana. Kunstiteadlane Eha Komissarov on kirjutanud: “Sealjuures puudub värvil, mida Sirje Runge nii enesekindlalt usaldab, konkreetsus: see, mis meid pildil haarab, on varjundite ülipeen vaheldumine, värelus, mille taga on lõputu arv vaevumärgatavaid üleminekuid. Et tegevus toimub kõigest ühe-kahe lähedase värvitooni piirides, erineb saadud efekt mõneti traditsioonilisest õlimaalidega saavutatud muljest. Sirje Runge tühjades ja õhulistes pildiruumides muutuvad kaugused väga tinglikeks, füüsilised ulatused abstraheeruvad temas, nagu kõik muu, mis on sattunud õhuruumi” (“Sirje Runge: maalid, 1969-1986. Kataloog”, järelsõna).

Märt Laarman “Kolmekuninga öösi”, 1954

180
Puulõige paberil. Raamimata. Mõõdud: plm 23,5 x 15,5 cm, lm 31,8 x 25,4 cm All vasakul: I proov: Kolmekuninga öösi 1954. All paremal: MLaarman

Richard Uutmaa “Loojangumeri”, 1976

3 400
MÜÜDUD Akvarell paberil. Raamitud. Mõõdud: 35 x 47 cm, raamiga 63,5 x 74,5 cm. All paremal: R. Uutmaa. 76. a. Richard Uutmaad (1905-1977) ja merd ei olnud võimalik lahutada. Kunstnikku paelus meri eelkõige selle lõputute eri ilmete tõttu, olgu see tormine või tüüne, õhtuloojangus või päikesetõusus. "Loojangumere" sügavsinine, mis öö hakul laineharjadel mustjaid toone võtab, flirdib teosel valge vahutava merevahuga, andes edasi võimsa looduse tuultest kantud emotsioone.  

Richard Uutmaa “Eisma”, 1973

MÜÜDUD Akvarell. Raamitud. 50 x 70 cm. Eesti üks esimariniste Richard Uutmaa (1905 - 1977) sündis põhjarannikul Altjal. Pärast sõda müüdi Uutmaa isakodu maha, kuid kunstniku armastus piirkonna vastu oli jätkuvalt suur ning seeõttu ostis ta kohe peale seda endale uue suvilakoha Altja lähedusse Eismale. Ka käesolev teos on maalitud just selles Uutmaale südamelähedases kohas.