E-pood
Näitan kõiki 7 tulemust
Märt Bormeister “Astrid”, 1966
Monotüüpia paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 39 x 28,5 cm, raamiga 65 x 50,5 cm.
All vasakul: "Astrid" (kollasel taustal) II monotüüpia. 1966a.
All paremal: Märt Bormeister. Tallinn.
Pikki aastakümneid ERKI õppejõuna töötanud Märt Bormeister (1916-1991) oli esimene, kes hakkas oma õpilastele süstemaatiliselt värvusõpetust õpetama. Olulisel kohal tema loomingus olid linnavaated ning lillemaalid. Südamlik natüürmort sügisõite astritega esindab hästi tema loomingulisi püüdlusi.
Silvia Jõgever “Liblikas”, 1967
Guašš. Raamitud.
Mõõdud: 31 x 43 cm
Tartu üks huvitavamaid naiskunstnikke Silvia Jõgever (1924-2005) on eri aastakümnetel viljelenud abstraktset laadi figuratiivse kõrval. Mõlemas žanris on ta olnud intimist ning ehitanud kompositsioone üles küll ühelt poolt kontrastidele, kuid teisalt nende puhtatoonilisele selgele harmooniale.
1960. aastate teine pool oli aeg, mil üldisest abstraktsionismilainest oli haaratud ka Jõgever. Soosteri, Ohaka ja Roode sõpruskonda kuulunud kunstniku teosed olid oma aja kohta julged ja eristuvad, neis oli ühekorraga nii mässumeelsust kui selget struktuuri.
Nii on poolabstraktsel „Liblikalgi“ lõputu arv reaalseid ja vaid ettekujutatavaid tiibu, mis väänduvad üksteisesse, jäädes siiski õhuliseks ning korrastatuks.
Roman Nyman “Seisev meesakt”, 1923
Pliiats paberil. Raamitud.
Mõõdud: lm 32 x 22,3 cm, raamiga 52,5 x 40 cm.
Paremal keskel: 6. XI. 23
Maali- ja teatrikunstnik Roman Nyman (1881-1951) oli eesti üks esimesi kutselisi teatrikunstnikke. Tervislikel põhjustel pidi ta teatritööst loobuma, kuid kunstiga jätkas kogu elu ning sai tänu vabanenud ajale pühendada end täielikult maalile ja akvarellile.
1923. aastal reisiski ta tervise parandamise eesmärkidel Lõuna-Euroopasse. Reisi ajal valmisid vaid üksikud maalid, enamasti talletas ta praktilistel põhjustel pigem ideid pliiatsiga plokkidesse. Andeka kunstniku loomepagasis on ka need aga iseseisvaks kunstiliseks väärtuseks.
Märt Bormeister “Kukk”, 1932
MÜÜDUD
Süsi paberil. Raamitud.
Mõõdud: 59,4 x 44,5 cm, raamiga 74 x 59,5 cm.
All vasakul: MART BORMEISTER
Märt Bormeister oli tõeline Eesti patrioot – tema looming valmis vaid kohalikel ainetel. Roman Nymani, August Janseni ja Aleksander Vardi käe all kunstihariduse saanud Bormeister lõi erinevaid žanre, sh talumaastikke.
"Kukk" kuulub tema varasesse loominguperioodi, mil ta õppis Riigi Kunsttööstuskoolis Tallinnas. Muuhulgas sai just kukest tema tütre Marju Bormeistri üks hilisemaid signatuurmotiive.
Roman Nyman “Kaberneeme”, 1942
Segatehnika, paber. Raamitud.
Mõõdud: ava 23 x 30 cm. Raamiga 40,5 x 46,6 cm
All vasakul: Kaberneeme 30.VIII.42 All paremal: R. Nyman
1940. aastate algul käis Roman Nyman (1881-1951) põhjarannikul asuvas looduskaunis Kaberneemes joonistamas ja maalimas. Lähedalasuvas Haapses joonistas neil aastail teinegi kuulus kunstnik, Günther Reindorff. Nymani armastus Eestimaa looduse vastu on teoses väljendatud detailse, sügavalt sisemusest tuleva maalijakirega esiplaanil olevate puude kujutamisel.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis.
Märt Bormeister “Astrid”, 1963
MÜÜDUD
Monotüüpia. Raamitud.
Mõõdud: Plm 51 x 40 cm, koos raamiga 71 x 58 cm.
Pikki aastakümneid ERKI õppejõuna töötanud Märt Bormeister (1916-1991) oli esimene, kes hakkas oma õpilastele süstemaatiliselt värvusõpetust õpetama. Olulisel kohal tema loomingus olid linnavaated ning lillemaalid. Südamlik natüürmort sügisõite astritega esindab hästi tema loomingulisi püüdlusi.
Silvia Jõgever “Baleriin roosas kleidis”, 1962
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 62 x 51 cm
Silvia Jõgeveri (1924-2005), nagu mitme teise hilispallaslasest naiskunstniku loomingut iseloomustab uusrealistliku väljenduslaadi edasiarendamine 1960. aastatel isikupäraselt dekoratiivseks laadiks ning Jõgeveri puhul saab seda seostada fovismi järgiva vormistilisatsiooniga.
Naisaktid ja naiseportreed on Jõgeveri meelisžanrid ja 1962. aastal maalitud “Baleriin roosas kleidis” on hea näide selle kümnendi moodsast eesti kunstist. Tollal populaarse, tugeval kontuurjoonel baseeruva nn karmi stiili ühendab Jõgever sujuvalt foovilike suurte värvipindade ja üldistavate joontega.
Teoses valitsev mõtlik meeleolu on tunnetuslikuks kontrastiks modelli elukutsega seonduvale – tants kui rõõm. Väga huvitav ja koloriidilt meisterlik ning samas üllatav on opereerimine väheste värvitoonidega. Nii tasakaalustab lillat tausta tantsijanna roosa kleit, teose värviaktsendiks on aga kleidi sinised õlapaelad.