E-pood
Näitan kõiki 6 tulemust
Olev Mikiver “Tume bukett”, 1970
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 25 x 42 cm, raamiga 34 x 51 cm.
All vasakul: O. Mikiver 70
Pöördel: Olev Mikiver "Mörk bukett"
Eesti põhjapoolseimast linnast, Loksalt pärit Olev Mikiver (1922-1994) oli üks silmapaistvamaid maalijaid-pagulasi. Ta alustas oma kunstiõpinguid sõja-aastatel õppides Tallinnas graafikat ning Tartus, Kõrgematel Kujutava Kunsti Kursustel maali, peamiselt Eerik Haameri käe all. Saksa mobilisatsioonist pääsemiseks põgenes Mikiver 1943. aastal Soome skääridesse. Sellest hetkest alates osales ta arvukates lahingutes ning 1944. aastal pöördus Rootsi, kus lisaks maalijana tegutsemisele täiendas end nii Stockholmis kui Pariisis.
Olev Mikiver “Siljansnäs“, 1973
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud 35 x 45 cm.
All vasakul: O. Mikiver Pöördel: Olev Mikiver Siljansnäs 1973
Eesti põhjapoolseimast linnast, Loksalt pärit Olev Mikiver (1922-1994) oli üks silmapaistvamaid maalijaid-pagulasi. Ta alustas oma kunstiõpinguid sõja-aastatel õppides Tallinnas graafikat ning Tartus, Kõrgematel Kujutava Kunsti Kursustel maali, peamiselt Eerik Haameri käe all. Saksa mobilisatsioonist pääsemiseks põgenes Mikiver 1943. aastal Soome skääridesse. Sellest hetkest alates osales ta arvukates lahingutes ning 1944. aastal pöördus Rootsi, kus lisaks maalijana tegutsemisele täiendas end nii Stockholmis kui Pariisis.
Just Rootsis elades kujunes Mikiveril kiiresti välja oma isikupärane stiil. Tema kunst oli justkui ajast ees ning erinevate stiilide ühendamise tõttu nimetati teda eesti kunsti avangardistiks.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis.
Silvia Jõgever “Liblikas”, 1967
Guašš. Raamitud.
Mõõdud: 31 x 43 cm
Tartu üks huvitavamaid naiskunstnikke Silvia Jõgever (1924-2005) on eri aastakümnetel viljelenud abstraktset laadi figuratiivse kõrval. Mõlemas žanris on ta olnud intimist ning ehitanud kompositsioone üles küll ühelt poolt kontrastidele, kuid teisalt nende puhtatoonilisele selgele harmooniale.
1960. aastate teine pool oli aeg, mil üldisest abstraktsionismilainest oli haaratud ka Jõgever. Soosteri, Ohaka ja Roode sõpruskonda kuulunud kunstniku teosed olid oma aja kohta julged ja eristuvad, neis oli ühekorraga nii mässumeelsust kui selget struktuuri.
Nii on poolabstraktsel „Liblikalgi“ lõputu arv reaalseid ja vaid ettekujutatavaid tiibu, mis väänduvad üksteisesse, jäädes siiski õhuliseks ning korrastatuks.
Malle Leis “Lilled LXXXIX”, 1982
MÜÜDUD
Serigraafia. Raamitud.
Mõõdud: 51,7 x 25,4 cm
Serigraafiasarja “Lilled” alustas Malle Leis (1940 – 2017) 1971. aastal. Sellesse kuuluvad tööd varieerusid nii formaadilt, kompositsioonilt, koloriidilt, kui kujutatavalt objektilt ning botaanikasõbrana leidis Leis igale taimeliigile just talle sobiva efektse lahenduse.
Käesolevas teoses on kunstnik peatähelepanu pööranud peenelt rafineeritud koloriidile, kasutades ainult kollase, pruuni ja rohelise erinevaid toone. Taaskord tõestab Leis oskust luua illusioon rikkalikust värvivalikust minimaalsete vahenditega.
Just nii tõstab ta säraval kollasel taustal esile muidu nii põhjamaiselt tagasihoidlikud õunapuu- ja tikrioksad.
Silvia Jõgever “Baleriin roosas kleidis”, 1962
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 62 x 51 cm
Silvia Jõgeveri (1924-2005), nagu mitme teise hilispallaslasest naiskunstniku loomingut iseloomustab uusrealistliku väljenduslaadi edasiarendamine 1960. aastatel isikupäraselt dekoratiivseks laadiks ning Jõgeveri puhul saab seda seostada fovismi järgiva vormistilisatsiooniga.
Naisaktid ja naiseportreed on Jõgeveri meelisžanrid ja 1962. aastal maalitud “Baleriin roosas kleidis” on hea näide selle kümnendi moodsast eesti kunstist. Tollal populaarse, tugeval kontuurjoonel baseeruva nn karmi stiili ühendab Jõgever sujuvalt foovilike suurte värvipindade ja üldistavate joontega.
Teoses valitsev mõtlik meeleolu on tunnetuslikuks kontrastiks modelli elukutsega seonduvale – tants kui rõõm. Väga huvitav ja koloriidilt meisterlik ning samas üllatav on opereerimine väheste värvitoonidega. Nii tasakaalustab lillat tausta tantsijanna roosa kleit, teose värviaktsendiks on aga kleidi sinised õlapaelad.
Malle Leis “Demisessoonne”, 2000
MÜÜDUD
Serigraafia. Raamitud.
All vasakul: Demisessoonne
All keskel: serigraafia 14/15
All paremal: M. Leis 2000.a.
Mõõdud: Ava 28 x 38 cm. Raamiga: 51 x 61 cm
Malle Leisi (1940-2017) loometee algust iseloomustas sürrealismi ja popkunsti mõju, 1970. aastatel hüperrealismi mõjul toimunud naasmine looduslähedase vormikõne poole, mis kestis tema loomingus elu lõpuni. Lisaks lilledele armastas kunstnik kujutada ka erinevaid aiasaadusi: puu- ja juurvilju ning marju.
Nii esindab „Demisesoonne“ ideaalset näidet klassikalisest Leisi serigraafiast, milles kunstnik demonstreerib oma oskust lihtsate objektidega, maasikate ja mandariinidega, komponeerida ahvatlev teos.
Siinjuures ei vaatle ta pelgalt söödavaid vilju, vaid on suure botaanikaarmastajana jätnud peategelastele külge lopsakad lehed ja paar varrejuppigi, viitena nende kasvukohale koos selle uimastavate lõhnade ning mälestustega.