E-pood
Näitan kõiki 4 tulemust
Viktor Karrus “Põld”, 1979
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 59,2 x 72 cm, raamiga 66 x 79 cm.
All paremal: VKarrus 79.
Pöördel: V. Karrus 1979 Põld. õli
Tartus sündinud ja kasvanud ning 1940. aastal “Pallase” lõpetanud Viktor Karrus (1913-1991) kolis hiljem Tallinnasse, kus muuhulgas osales Balti jaama seinamaalide teostamisel koos Uutmaa, Okase ja Sagritsaga. Karrus on toonud eesti kunsti maaliliselt nauditavaid maastiku- ja linnavaateid, nii ka käesolev, dramaatilise taeva ja kuldse põlluga maal aastast 1979.
Ludvig Oskar “Harjumaa maastik jõega”, 1920-30ndad
MÜÜDUD
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud 32,3 x 39 cm, raamiga 43 x 49,5 cm.
Pöördel: Ludwig Oskar 5/I 1874 - 1/IV 1951
Kuusalus sündinud Ludvig Oskari loomingust leiame sageli tema kodukandi, väga suure tõenäosusega on ka käesolev teos just sealkandis maalitud. Legendaarsete Ants Laikmaa, Paul Raua ning Karl Winkleri käe all kunstihariduse saanud Oskar leidis enda käekirja sumedates maastikumaalides. Küpseid toone elegantselt sisse pikitud värskendavate värvilaikudega ilmestanud kunstnik oli muuhulgas õpetajaks Evald Okasele.
Viktor Karrus “Saaremaa maastik”, 1942
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 29 x 54,5 cm, koos raamiga 40 x 66 cm.
Tartus sündinud ja kasvanud ning 1940. aastal “Pallase” lõpetanud Viktor Karrus (1913-1991) kolis hiljem Tallinnasse, kus muuhulgas osales Balti jaama seinamaalide teostamisel koos Uutmaa, Okase ja Sagritsaga. Karrus on toonud eesti kunsti maaliliselt nauditavaid maastiku- ja linnavaateid.
Stanislavs Kreics “Tallinna Vanasadama vaade”, 1960-ndad
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 70 cm.
Maalikunstnik Stanislavs Kreics (1909-1992) lõpetas Läti Kunstide Akadeemia 1947. aastal. Üheks tema õpetajaks oli ka oma aja nimekaimaid kunstnikke, Läti Kunstiakadeemia asutaja Vilhelms Purvitis.
Kreicsi lemmikžanr oli meri ja selle ümber kihav rannaelu. Sestap tõmbas sadam teda Tallinnaski, kuhu ta 1960. aastate keskel maalima tuli. Vanasadama vaade oma igapäevaseid toimetusi tegevate linnakodanike, õrnalt suitsevate korstende ning taamal paistvate vanalinna tornidega on kui viiv tagasi ajalukku või põnevasse mängufilmi. Niivõrd hästi on kunstnikul õnnestunud tabada sadama olemus sellisena nagu ta ühes hästi toimivas linnas olema peab – kauba- ja seltskonnaelu keskus, kus vahetuvad nii kaubad kui ideed, tervitatakse ja jäetakse hüvasti, sünnib elu. Oma tasemelt ja teostuselt on see imeline hetk Tallinna Vanasadamast šedööver, mis ei tohiks külmaks jätta ühtegi hea impressionismi austajat.