E-pood
Näitan kõiki 10 tulemust
Uno Roosvalt “Abruka”, 1968
Maris Siimer “Jänes kapsaaias”, 2022
Akrüül lõuendil.
100 x 120 cm
Eesti Maalikunstnike Liidu liikme Maris Siimeri (s 1980) teosed on olnud eksponeeritud nii Eestis, Lätis, Poolas, Venemaal kui Komi Vabariigis. Teda inspireerib loodus oma lõputute värvide ja müstilisusega ning väikesed tegelased Eestimaa metsadest jalutavad ringi ta teosteski.
Maali oma silmaga nägemiseks palun kirjutage: info@alleegalerii.ee
Maris Siimer “Alice imedeaias”, 2021
Segatehnika, akrüül lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 39,5 cm, koos raamiga 55 x 45 cm.
Maris Siimer on lõpetanud Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi kunstiõpetuse erialal ning läbinud arvukalt kursusi EKA Avatud Akadeemias keraamika, graafika ja illustratsiooni alal. Tema tööd on olnud näitustel nii Eestis, Lätis, Poolas, Venemaal kui Komi Vabariigis. 2023. aastast kuulub Siimer Eesti Maalikunstnike Liitu.
Maris Siimer “Saana. Salamaailm”, 2022
Segatehnika, akrüül lõuendil.
Mõõdud: 100 x 100 cm.
All paremal: Maris Siimer 2022
Viljandist pärit kunstnikku Maris Siimerit (s 1980) inspireerib loodus ning seda ümbritsev salapära.
Teos "Saana. Salamaailm" oli eksponeeritud tema isikunäitusel "Põhisoontes" Kondase keskuses 2023. aasta talvel ning oli ühtlasi ka näituse peapildiks. Näituse kaastekstis kirjutas Veronika Kivisilla: "Nagu loodus Põhjas, nagu sealsed rütmid ja aegruum, on see armastus vankumatu ja nii igavene, nagu miski siin ilmas üldse olla saab. See pole uitmõte või -tuju, pole tiivaripsutus, ega kerglane sädin või sädelus, vaid üksildase linnu aeglane tugev tiivalöök ja hüüd, mis kaigub veel kaua. Üksildase hüüuks see aga ei jää – sealsed algelemendid kajavad alati vastu. Ja nende hinged, kelle koduks on Põhi. Põhi on paik, kus pinnavirvendusigi tunnetada põhjani välja".
Maali nägemiseks palun kirjutage: info@alleegalerii.ee
Maris Siimer “Taiga. Eluringid”, 2022
Segatehnika, akrüül lõuendil.
Mõõdud: 100 x 100 cm.
All paremal: Maris Siimer 2022
Eesti Maalikunstnike Liidu liikme Maris Siimeri (s 1980) teosed on olnud eksponeeritud nii Eestis, Lätis, Poolas, Venemaal kui Komi Vabariigis. Teda inspireerib loodus oma lõputute värvide ja müstilisusega ning väikesed tegelased Eestimaa metsadest jalutavad ringi ta teosteski.
Maali oma silmaga nägemiseks palun kirjutage: info@alleegalerii.ee
Uno Roosvalt “Naelad I”, 1999
Uno Roosvalt “Norra – E. Munch IV”, 2006
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 120 x 130 cm
Pilt-pildis-printsiip on kunstiajaloos hästi tuntud kompositsioonivõte ja Uno Roosvaldi (1941) maal “Norra – E. Munch” on selle kujukas näide. Suurejoonelisele ja meeleolukale, aga siiski umbisikuliseks jäävale Norra mägimaastiku jäädvustusele maalib Roosvalt esiplaanile ka koopia norra kuulsaima maalikunstniku Edward Munchi ühest tuntuimast maalist “Tüdrukud sillal”.
Norra reis jättis Roosvaldile sügava mulje ning inspireerituna piirkonna kaunist loodusest ja kunstist identifitseerib eesti maalija loodusmotiivi tolle maa nimeka kunstniku loominguga. Põneva kordusmotiivina on Roosvalt Munchi maali horisontaalseid silla käsipuid edasi andnud endapoolse edasiarendusena vertikaalsete joonte läbi. Ühtlasi annab mitmekihiline teos võimaluse seda lahti tõlgendada kui jumaliku (loodus) ja kunstliku (maal) kokkukuuluvust, tasakaalus harmooniat.
Maris Siimer “Kadunud king”, 2022
Uno Roosvalt “Modell (Bibi)”, 1961.
Õli, lõuend. Raamitud. Mõõdud: 100 x 80 cm.
Tallinnas sündinud Uno Roosvalt (1941) on eesti üks enim auhinnatud kunstnikke. Muuhulgas on ta saanud nii Konrad Mäe medali, Kristjan Raua preemia kui olnud Eerik Haameri nimelise kunsti auhinna laureaat. Roosvalt on lõpetanud Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi maali eriala Ilmar Kimmi, Johannes Võerahansu ja Lepo Mikko käe all ning tegutsenud pikaaegse pedagoogina, sh EKA maalikateedri juhatajana.
Teos “Bibi” kuulub kunstniku varasesse loomeperioodi, ent ometi võib portrees selgelt ära tunda Roosvalti tulevast käekirja. See on lahendatud rangelt ja stiilselt, must-pruun-hallis koloriidis, mis tundub sobivat tumedapäisele modellile. Bibi-Mai Suumann on luuletaja, kunstnik Aleksander Suumanni abikaasa ning Imat Suumanni ema.
Lembit Saarts “Tantsupidu”, 1957
Õli, paber. Raamitud.
Mõõdud: ava 19 x 26,5 cm, koos raamiga 30 x 37 cm.
Tartumaal sündinud Lembit Saarts oli erakordse värvitunnetusega kunstnik, kelle loomingut mõjutas Pallase maalikooli vaimsus ja esteetika. 1957. aastal valminud "Tantsupeo" hoogne ja vaba õhustik kiirgab endast rõõmu ning elujanu, mida aasta varem Kasahstani vangilaagrist vabanenud ning kodumaale naasnud kunstnik lõpuks ometi endast taas välja lasta sai.