Üks tuntumaid figuraalkompositsioonide loojaid eesti graafikas, Richard Kaljo (1914-1978), katsetas kätt nii skulptuuris, maalis kui graafikas, kuid lõpetas „Pallase“ just viimasel erialal. Tema kunstnikuanne arenes juba varakult ning nii lõpetas ta meisterliku joonistajana kooli oma kaasõpilastest tunduvalt kiiremini.
Kunstiteadlase Jüri Haini sõnul oli sõjaeelne aasta ning sõjaaeg kunstniku loomingu tippaegu, millele samaväärselt tuli järg alles 1950. aastate lõpust (Jüri Hain „Aktimeister Richard Kaljo“, Eesti Päevaleht, 01.03.2001). Just sel perioodil valminud „Istuv akt“, vahel nimetatud ka „Aktiks seljavaates“ oli graveerimislaadilt lakooniilne, kuid nõtkelt vormi jälgiv ning juhatas varase tööna sisse hiljem olulise koha võtnud aktigravüüride rea Kaljo loomingus. Teos on reprodutseeritud Kumu näitusega “Richard Kaljo. Lood graafikas ja kirjades“ kaasnenud kataloogis (2014, lk 50).
E-pood
Näitan kõiki 10 tulemust
Richard Kaljo “Meesterahva kehaehitus ja suguelu”
Kaljo Simson “Tallinnas”
Richard Sagrits “Akt”, 1964
Richard Kaljo “Lai tänav”, 1957
MÜÜDUD
Puugravüür. Müüakse lehe kujul.
Mõõdud: Plm 13 x 10 cm
All paremal: R Kaljo
Richard Kaljo (1914-1978) esimesteks joonistusõpetajateks Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumis õppides olid Eduard Ole ning Agu Peerna. 1936. aastal Pallasesse astunud Kaljo alustas maali- ning skulptuuriõpingutega, kuid lõplikult jäi tema süda siiski graafika juurde ning just selle eriala lõpetas ta Roman Vaheri käe all 1940. aastal.
Richard Kaljo viljeles ka nii linoollõiget kui kuivnõela, kuid tema põhialaks oli puugravüür, milles valmisid figuraalkompositsioonid, portreed, aktid ja linnavaated. Laia tänava valgusvihku püüdnud teos esindab hästi Kaljo filigraansust ja meisterlikkust.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis.
Richard Sagrits “Tänav Koguvas”, 1965
MÜÜDUD
Linoollõige. Raamitud.
Mõõdud: ava 24 x 38 cm, raamiga 40 x 52,5 cm.
All vasakul: Linool 1965 All keskel: "Tänav Koguvas" All paremal: RSagrits
Richard Sagrits (1910-1968) on õppinud nii maali kui graafikat mitmete tollaste kuulsate kunstnike käe all. Nii olid tema graafikaõpetajaiks algul Günther Reindorff ning hiljem Ado Vabbe.
Richard Kaljo “Eeden”, 1967
Puugravüür. Raamitud.
Mõõdud: plm 24 x 18 cm, raamiga 42 x 35,5 cm
All vasakul: "Eeden" puugravüür 1967 200/84 RKaljo
Richard Kaljo (1914-1978) viljeles ka nii linoollõiget kui kuivnõela, kuid tema põhialaks oli puugravüür, milles valmisid figuraalkompositsioonid, portreed, aktid ja linnavaated. Üht ajaloo kuulsaimat müütilist stseeni käsitlev teos "Eeden" oli eksponeeritud 2014. aastal Kumus toimunud näitusel "Richard Kaljo. Lood graafikas ja kirjades" ning kuulub ka Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni.
Richard Sagrits “Toolse”, 1962
MÜÜDUD
Linoollõige. Raamitud.
Mõõdud: ava 21,4 x 42 cm, raamiga 37,4 x 56,5 cm.
All vasakul: Linool. 1962 Keskel: "Toolse" All paremal: RSagrits
Richard Sagrits (1910-1968) on õppinud nii maali kui graafikat mitmete tollaste kuulsate kunstnike käe all. 1936. aastal Pallase lõpetanud kunstnikule jäi alatiseks kõige südamelähedaseimaks paigaks ikka tema kodukant, Põhja-Eesti rannik. Toolsegi asub vaid paari kilomeetri kaugusel tema sünnikohast Karepast, kus praegu asub Sagritsa muuseum.
Kaljo Simson “Merevaade metsasalust”, 1974
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 61 cm, raamiga 56 x 66,5 cm.
All vasakul: Kaljo Simson 1974
Kuressaarest pärit Kaljo Simson (1929-2017), kes oma kasuvanematega sõja ajal Rootsi elama sattus, sattus Eestisse tagasi tulles hoopis pikkadeks aastateks Nõukogude Venemaa vangilaagritesse. Ka vangistuses viljeles noor mees aga kunsti ning vabanedes astus ENSV Riiklikku Kunstiinstituuti, mille lõpetas arhitektuuriosakonnas. Sageli oma Saaremaa ja Pärnumaa lapsepõlvemälestusi loomingusse toov Simson on tuntud oma puhaste, rõõmsatooniliste värvilahenduste poolest, mis toovad päikese ka kõige hallimasse argipäeva.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis.
Richard Sagrits “Toolse”, 1962
Linoollõige, raamitud.
Mõõdud: plm 19 x 40,5 cm, koos raamiga 50 x 69 cm.
Richard Sagrits (1910-1968) on õppinud nii maali kui graafikat mitmete tollaste kuulsate kunstnike käe all. 1936. aastal Pallase lõpetanud kunstnikule jäi alatiseks kõige südamelähedaseimaks paigaks ikka tema kodukant, Põhja-Eesti rannik. Toolsegi asub vaid paari kilomeetri kaugusel tema sünnikohast Karepast, kus praegu asub Sagritsa muuseum.