Näitan kõiki 12 tulemust

Uno Roosvalt “Abruka”, 1968

950
Pastell paberil. Raamitud. Mõõdud: km 40,5 x 58,5 cm, raamiga 56,5 x 72,5 cm. All paremal: UROOSVALT 68  

Priit Pärn “17.30”, 1988

380
Ofort, akvatinta paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 9,4 x 11,7 cm, raamiga 25,5 x 25,5 cm. All vasakul: "17.30" Ofort, akvatinta 25/35 All paremal: PÄRN 88

Priit Pärn “Võitlus müüriga”, 1988

380
Ofort, akvatinta paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 9,6 x 12,4 cm, raamiga 31,6 x 33,6 cm. All vasakul: "Võitlus müüriga" Ofort, akvatinta 7/70 All paremal: PÄRN 88

Priit Pärn “1:1”, 1986

380
Ofort, akvatinta paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 7,7 x 6,2 cm, raamiga 25,5 x 25,5 cm. All: "1:1" Ofort, akvatinta PÄRN 86

Priit Pärn “Saar”, 1988

380
Ofort, akvatinta paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 8 x 14,9 cm, raamiga 31,6 x 33,6 cm. All vasakul: "Saar" Ofort, akvatinta 1/70 All paremal: PÄRN 88

Priit Pärn “Meeste mängud”, 1986

380
Ofort, akvatinta paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 12 x 15 cm, raamiga 31,6 x 33,6 cm. All vasakul: "Meeste mängud" Ofort, akvatinta 31/50 All paremal: PÄRN 86

Kaljo Simson “Tallinnas”

950
Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 42 x 56 cm, raamiga 47 x 61 cm. All paremal: KALJO SIMSON Pöördel "TALLINNAS" KALJO SIMSON

Uno Roosvalt “Naelad I”, 1999

650
Õli, lõuend. Raamitud. Mõõdud: 46 x 38 cm. Maalikunstnik Uno Roosvalt on eesti üks enim auhinnatud kunstnikke. Muuhulgas on ta saanud nii Konrad Mäe medali, Kristjan Raua preemia kui olnud Eerik Haameri nimelise kunsti auhinna laureaat.  

Priit Pärn “Ühine üritus”, 1988

380
Ofort, akvatinta paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 16,8 x 13,6 cm, raamiga 33,6 x 31,6 cm. All vasakul: "Ühine üritus" Ofort, akvatinta 8/70 All paremal: PÄRN 88 Eesti animakunsti üks tähtsamaid nimesid, Priit Pärn (s. 1946), on ka andekas graafik, kelle humoorikad teosed on ajendatud igapäevastest stseenidest. Terava satiirikuna oskab ta neis leida põnevaid lähenemisnurki, mis vaataja muigama panevad. Tema tuntumate joonisfilmide hulka kuuluvad nii “Kilplased” kui “Eine murul”.

Uno Roosvalt “Norra – E. Munch IV”, 2006

6 400
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 120 x 130 cm Pilt-pildis-printsiip on kunstiajaloos hästi tuntud kompositsioonivõte ja Uno Roosvaldi (1941) maal “Norra – E. Munch” on selle kujukas näide. Suurejoonelisele ja meeleolukale, aga siiski umbisikuliseks jäävale Norra mägimaastiku jäädvustusele maalib Roosvalt esiplaanile ka koopia norra kuulsaima maalikunstniku Edward Munchi ühest tuntuimast maalist “Tüdrukud sillal”. Norra reis jättis Roosvaldile sügava mulje ning inspireerituna piirkonna kaunist loodusest ja kunstist identifitseerib eesti maalija loodusmotiivi tolle maa nimeka kunstniku loominguga. Põneva kordusmotiivina on Roosvalt Munchi maali horisontaalseid silla käsipuid edasi andnud endapoolse edasiarendusena vertikaalsete joonte läbi. Ühtlasi annab mitmekihiline teos võimaluse seda lahti tõlgendada kui jumaliku (loodus) ja kunstliku (maal) kokkukuuluvust, tasakaalus harmooniat.

Kaljo Simson “Merevaade metsasalust”, 1974

MÜÜDUD Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 50 x 61 cm, raamiga 56 x 66,5 cm. All vasakul: Kaljo Simson 1974 Kuressaarest pärit Kaljo Simson (1929-2017), kes oma kasuvanematega sõja ajal Rootsi elama sattus, sattus Eestisse tagasi tulles hoopis pikkadeks aastateks Nõukogude Venemaa vangilaagritesse. Ka vangistuses viljeles noor mees aga kunsti ning vabanedes astus ENSV Riiklikku Kunstiinstituuti, mille lõpetas arhitektuuriosakonnas. Sageli oma Saaremaa ja Pärnumaa lapsepõlvemälestusi loomingusse toov Simson on tuntud oma puhaste, rõõmsatooniliste värvilahenduste poolest, mis toovad päikese ka kõige hallimasse argipäeva. Teosega saab tutvuda Allee galeriis.

Uno Roosvalt “Modell (Bibi)”, 1961.

2 800
Õli, lõuend. Raamitud. Mõõdud: 100 x 80 cm. Tallinnas sündinud Uno Roosvalt (1941) on eesti üks enim auhinnatud kunstnikke. Muuhulgas on ta saanud nii Konrad Mäe medali, Kristjan Raua preemia kui olnud Eerik Haameri nimelise kunsti auhinna laureaat. Roosvalt on lõpetanud Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi maali eriala Ilmar Kimmi, Johannes Võerahansu ja Lepo Mikko käe all ning tegutsenud pikaaegse pedagoogina, sh EKA maalikateedri juhatajana. Teos “Bibi” kuulub kunstniku varasesse loomeperioodi, ent ometi võib portrees selgelt ära tunda  Roosvalti tulevast käekirja. See on lahendatud rangelt ja stiilselt, must-pruun-hallis koloriidis, mis tundub sobivat tumedapäisele modellile. Bibi-Mai Suumann on luuletaja, kunstnik Aleksander Suumanni abikaasa ning Imat Suumanni ema.