Olga Terri (1916-2011) loomingut iseloomustas inimesekeskus. Tema hinge avamise oskust iseloomustasid karakterid, kes selgelt oma aega ja ruumi representeerisid ning olid kui omamoodi ajalookroonikud. Eerik Haameri käe all oma stiili välja kujundanud Terrile olid sõja lõpuaastaist kuni 1940-ndate lõpuni iseloomulikud karged kahvatud toonid, hõre katmisviis katkendlike pintslitõmmetega.
Taoliste, ajastuhingega teoste eest visati Terri 1950. aastal Kunstnike Liidust kodanlikuks natsionalistiks tembeldatuna välja ning nii olid enamus tema samateemalisi maale peidetud kuni 1960. aastateni, mil ta esimest korda need taas avalikkuse ette julges tuua. Sama sarja maalidest kuulub neli ka KUMU 2021. aasta püsikollektsiooni.
E-pood
Näitan kõiki 3 tulemust
Sirje Runge “Arhitektoon 7”, 1998
Õli lõuendil.
Mõõdud: 80 x 120 cm
All paremal: sir
Pöördel: Sirje Runge "arhitektoon 7" 80 x 120 cm 1998
1980. aastatest alates võtab Sirje Runge (s 1950) looming uue suuna ülipeenele värvitundlikkusele. Kunstniku intuitsioonil põhinev sõnum edastatakse läbi õhkõrnade üleminekute. Ka geomeetrilised vormid tema töödes eksisteerivad pigem värvitoonide edasiandja kui kujundi endana. Kunstiteadlane Eha Komissarov on kirjutanud: “Sealjuures puudub värvil, mida Sirje Runge nii enesekindlalt usaldab, konkreetsus: see, mis meid pildil haarab, on varjundite ülipeen vaheldumine, värelus, mille taga on lõputu arv vaevumärgatavaid üleminekuid. Et tegevus toimub kõigest ühe-kahe lähedase värvitooni piirides, erineb saadud efekt mõneti traditsioonilisest õlimaalidega saavutatud muljest. Sirje Runge tühjades ja õhulistes pildiruumides muutuvad kaugused väga tinglikeks, füüsilised ulatused abstraheeruvad temas, nagu kõik muu, mis on sattunud õhuruumi” (“Sirje Runge: maalid, 1969-1986. Kataloog”, järelsõna).
Kaarel Liimand “Kaks istuvat akti”, 1932-1933
Tint, sulg, paber. Raamitud.
Lm 36,7 x 23 cm
Kaarel Liimandi tähelepanu teoseid luues oli eelkõige komponentidel, kuid sama tähtsaks pidas ta koloriiti. Käesolev teos on üks Liimandi must-valgeid krokiisid „Pallases“ õppimise ajast, võimalik, et abikaasa Aino Bachi kogust. Kompositsiooniliselt on tegu ühe tema paeluvaima tööga selles žanris. Voolavad jooned lisavad hoolimata istuvast asendist teosele liikuvust ja tekib tunne nagu hakkaks üks modellidest kohe asendit vahetama.