E-pood
Näitan kõiki 7 tulemust
BRON. Jüri Ristna “Metsajärv”, 1996
Nikolai Kull “Lilled”, 1929
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud 54 x 42 cm. Raamiga 64 x 52 cm.
All vasakul: N. Kull 1929
Nikolai Kull (1894-1945) sai oma kunstihariduse suurmeistrite Ants Laikmaa ja Nikolai Triigi käe all ning viimasega kujunenud lähedane sõprus mõjutas ka Kulli kunstilist käekirja. Samal ajal käis Kull õppereisidel Helsingis ja Saksamaal, et oma oskusi veelgi lihvida. Teoselt "Lilled" leiame nii Kullile omaseid pruunikaid ja hallikaid toone kui hoolikalt sätitud õitele omast õrna roosakasbeeži.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis.
Jüri Ristna “Rannamännid”, 2002
Malle Leis “Lilled LXXXIX”, 1982
MÜÜDUD
Serigraafia. Raamitud.
Mõõdud: 51,7 x 25,4 cm
Serigraafiasarja “Lilled” alustas Malle Leis (1940 – 2017) 1971. aastal. Sellesse kuuluvad tööd varieerusid nii formaadilt, kompositsioonilt, koloriidilt, kui kujutatavalt objektilt ning botaanikasõbrana leidis Leis igale taimeliigile just talle sobiva efektse lahenduse.
Käesolevas teoses on kunstnik peatähelepanu pööranud peenelt rafineeritud koloriidile, kasutades ainult kollase, pruuni ja rohelise erinevaid toone. Taaskord tõestab Leis oskust luua illusioon rikkalikust värvivalikust minimaalsete vahenditega.
Just nii tõstab ta säraval kollasel taustal esile muidu nii põhjamaiselt tagasihoidlikud õunapuu- ja tikrioksad.
Malle Leis “Demisessoonne”, 2000
MÜÜDUD
Serigraafia. Raamitud.
All vasakul: Demisessoonne
All keskel: serigraafia 14/15
All paremal: M. Leis 2000.a.
Mõõdud: Ava 28 x 38 cm. Raamiga: 51 x 61 cm
Malle Leisi (1940-2017) loometee algust iseloomustas sürrealismi ja popkunsti mõju, 1970. aastatel hüperrealismi mõjul toimunud naasmine looduslähedase vormikõne poole, mis kestis tema loomingus elu lõpuni. Lisaks lilledele armastas kunstnik kujutada ka erinevaid aiasaadusi: puu- ja juurvilju ning marju.
Nii esindab „Demisesoonne“ ideaalset näidet klassikalisest Leisi serigraafiast, milles kunstnik demonstreerib oma oskust lihtsate objektidega, maasikate ja mandariinidega, komponeerida ahvatlev teos.
Siinjuures ei vaatle ta pelgalt söödavaid vilju, vaid on suure botaanikaarmastajana jätnud peategelastele külge lopsakad lehed ja paar varrejuppigi, viitena nende kasvukohale koos selle uimastavate lõhnade ning mälestustega.