Väliseesti kunstnikuna suurema osa oma elust Kanadas elanud, kuid tõsihingelise eestlasena seal eesti kunsti näituseid korraldanud Joann Saarniit (1909 – 1984) päris oma armastuse värvide vastu August Jansenilt. Arvukate autasudega tunnustatud kunstniku teoseid on enda kogudesse ostnud mitmed muuseumid nii Eestis kui välismaal.
Saarniidu teosed võluvad oma emotsionaalse laetusega. Kunstniku signatuurvärvid – sinine ja kollakaspruun, mille kümnete eri toonidega mängides loob ta põnevaid tuulest viidud maailmu – on selgelt esindatud ka teoses "The lake of two rivers".
E-pood
Näitan kõiki 5 tulemust
Joann Saarniit “Kullast kallim kodumaa”
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 50,5 x 60,5 cm, raamiga 60,5 x 70,5 cm.
All vasakul: SAARNIIT
Suurema osa oma elust Kanadas elanud, kuid tõsihingelise eestlasena seal eesti kunsti näituseid korraldanud Joann Saarniit (1909 – 1984) päris oma armastuse värvide vastu August Jansenilt. Arvukate autasudega tunnustatud kunstniku teoseid on enda kogudesse ostnud mitmed muuseumid nii Eestis kui välismaal.
Joann Saarniit “Neli naist ja neli veskit”, 1961
Segatehnika paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 22 x 34 cm, raamiga 52 x 61,5 cm.
All vasakul: John Saarniit 61.
Aasta enne oma esimest isikunäitust Kanadas valminud Joann Saarniidu teos "Neli naist ja neli veskit" eristub pagulaskunstniku loomingus nii tehnika kui temaatika poolest. Tuntud rohkem kui õlimaalija, kelle meelismaterjaliks oli masoniit, kasutab Saarniit siin hoopis väikeformaadilist paberit ning lisab pliiatsiga joonistatud baasile akvarelli. Mida neli naist — või nunna? — Don Quijotelikus stseenis parajasti arutavad, jääb vaataja otsustada.
Joann Saarniit “Talvemaastik”, 1940ndad-1950ndad
MÜÜDUD
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 50,5 x 61,5 cm, raamiga 60 x 70,5 cm.
All paremal: SAARNIIT
Suurema osa oma elust Kanadas elanud, kuid tõsihingelise eestlasena seal eesti kunsti näituseid korraldanud Joann Saarniit (1909 – 1984) päris oma armastuse värvide vastu August Jansenilt. Arvukate autasudega tunnustatud kunstniku teoseid on enda kogudesse ostnud mitmed muuseumid nii Eestis kui välismaal.
Tema loomingu üks signatuurvärve, pruun, on käesoleval teosel leidnud särava paarilise lumelt kiirgava valge näol. Pealelõunase päikese uimastav valgus muudab talvise jõemaastiku soojaks ja koduseks kandes endas igatsuslikku emotsiooni, mida Eestimaa loodus tema südamesse oli jätnud.
Joann Saarniit “Teekonna lõpp”, 1970
MÜÜDUD
Segatehnika masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 40,5 x 45 cm, raamiga 51,5 x 57 cm.
All paremal: Joann Saarniit
Sõja ajal läände põgenenud Joann Voldemar Saarniidust (1909-1984) kujunes Eesti üks suurimaid patrioote Kanadas.
Isiklikku teekonda loomingus kajastav kunstniku teostes on alati palju emotsiooni, kirge ning sümboleid, nii et nende kogemine muutub justkui vaataja iseenda teeks ajaloorattal. Käesoleval abstraktsuse piire kompaval maalil on Saarniit teosele valanud kogu enda sees pulbitseva – koduigatsuse, armastuse looduse vastu ning lõputu loomekire. Kunstniku pandud tähenduslik pealkiri tähistab justkui lõplikku kohalejõudmist, hingerahu saavutamist olevaga.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis.