Näitan kõiki 4 tulemust

Joann Saarniit “Kullast kallim kodumaa”

1 600
Õli vineeril. Raamitud. Mõõdud: 50,5 x 60,5 cm, raamiga 60,5 x 70,5 cm. All vasakul: SAARNIIT Suurema osa oma elust Kanadas elanud, kuid tõsihingelise eestlasena seal eesti kunsti näituseid korraldanud Joann Saarniit (1909 – 1984) päris oma armastuse värvide vastu August Jansenilt. Arvukate autasudega tunnustatud kunstniku teoseid on enda kogudesse ostnud mitmed muuseumid nii Eestis kui välismaal.

Joann Saarniit “Neli naist ja neli veskit”, 1961

1 350
Segatehnika paberil. Raamitud. Mõõdud: km 22 x 34 cm, raamiga 52 x 61,5 cm. All vasakul: John Saarniit 61. Aasta enne oma esimest isikunäitust Kanadas valminud Joann Saarniidu teos "Neli naist ja neli veskit" eristub pagulaskunstniku loomingus nii tehnika kui temaatika poolest. Tuntud rohkem kui õlimaalija, kelle meelismaterjaliks oli masoniit, kasutab Saarniit siin hoopis väikeformaadilist paberit ning lisab pliiatsiga joonistatud baasile akvarelli. Mida neli naist — või nunna? — Don Quijotelikus stseenis parajasti arutavad, jääb vaataja otsustada.

Johannes Uiga “Naisakt”, 1988

1 600
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 60 x 86 cm. All vasakul: J. Uiga 88 a. Tartus sündinud Johannes Uiga (1918-1998) oli eelkõige tuntud oma aktide, Lõuna-Eesti maastike ja vaikelude poolest. Uiga loomingule avaldas suurt mõju tema õpetaja Aleksander Vardi, kelle maaliateljees ta oma 1930ndate teisel poolel õppis. Käesoleva maali valmimise aastal, 1988, tunnustati kunstiühingu “Pallas” auliiget Uigat Konrad Mäe medaliga.

Johannes Uiga “Akt kirjul foonil”, 1991

1 600
Õli lõuendil. 1991. Mõõdud: 60 x 92 cm. 1937-1940 Aleksander Vardi ateljees õppinud Johannes Uiga (1918 – 1998) jaoks kujunes Pallases omandatud lakoonilise vormikäsitlusega laadist oluline lähtealus tema loominguks. Akt kui üks maaliklassika aluseid oli Uiga jaoks heaks võimaluseks nende vormiotsingute elluviimiseks, sest siin sai ta ühendada nii kindlaid vormiproportsioone nõudva inimkeha kujutamise oskused kui vabamad mängud taustaga, mille puhul Uiga armastas sageli kasutada ühetoonilisi suuri pindu.