Näitan kõiki 11 tulemust

Mati Uprus “Naine öisel tänaval”

1 650
Akrüül lõuendil. Mõõdud: 70 x 70 cm All paremal: Mati Uprus Põlvas sündinud, kuid enamasti Tartus tegutseva kunstniku Mati Upruse (s 1963) looming keerleb suures osas valguse ümber. Valgusviht kui teosteisse emotsiooni, pinge tooja, tõstab esile figuuride silueti ning jätab pimeduse varju isiklikud detailid. Muuhulgas heliloojana tegutsev Uprus võitis 2022. aasta EFTA auhindade jagamisel filmi “Pingeväljade aednik” eest parima helilooja auhinna.

Mati Uprus “Kevadine armastus”

1 650
Akrüül lõuendil. Mõõdud: 65 x 91 cm All paremal: Mati Uprus Põlvas sündinud, kuid enamasti Tartus tegutseva kunstniku Mati Upruse (s 1963) looming keerleb suures osas valguse ümber. Valgusviht kui teosteisse emotsiooni, pinge tooja, tõstab esile figuuride silueti ning jätab pimeduse varju isiklikud detailid. Muuhulgas heliloojana tegutsev Uprus võitis 2022. aasta EFTA auhindade jagamisel filmi “Pingeväljade aednik” eest parima helilooja auhinna.

Mati Uprus “Soojendava valguse vihus”

1 650
Akrüül lõuendil. Mõõdud: 70 x 60 cm All paremal: Mati Uprus Põlvas sündinud, kuid enamasti Tartus tegutseva kunstniku Mati Upruse (s 1963) looming keerleb suures osas valguse ümber. Valgusviht kui teosteisse emotsiooni, pinge tooja, tõstab esile figuuride silueti ning jätab pimeduse varju isiklikud detailid. Muuhulgas heliloojana tegutsev Uprus võitis 2022. aasta EFTA auhindade jagamisel filmi “Pingeväljade aednik” eest parima helilooja auhinna.

Mati Uprus “Foxy Lady”

1 650
Akrüül lõuendil. Mõõdud: 60 x 90,5 cm All paremal: Mati Uprus Pöördel raamil: "Foxy Lady" akrüül 2021 a Mati Uprus Põlvas sündinud, kuid enamasti Tartus tegutseva kunstniku Mati Upruse (s 1963) looming keerleb suures osas valguse ümber. Valgusviht kui teosteisse emotsiooni, pinge tooja, tõstab esile figuuride silueti ning jätab pimeduse varju isiklikud detailid. Muuhulgas heliloojana tegutsev Uprus võitis 2022. aasta EFTA auhindade jagamisel filmi “Pingeväljade aednik” eest parima helilooja auhinna.

Mati Uprus “Õhtu puiesteel”

1 650
Akrüül lõuendil. Mõõdud: 70 x 70 cm All vasakul: Mati Uprus Põlvas sündinud, kuid enamasti Tartus tegutseva kunstniku Mati Upruse (s 1963) looming keerleb suures osas valguse ümber. Valgusviht kui teosteisse emotsiooni, pinge tooja, tõstab esile figuuride silueti ning jätab pimeduse varju isiklikud detailid. Muuhulgas heliloojana tegutsev Uprus võitis 2022. aasta EFTA auhindade jagamisel filmi “Pingeväljade aednik” eest parima helilooja auhinna.

Mati Uprus “Õhtusel tänaval”

1 650
Akrüül lõuendil. Mõõdud: 60 x 60 cm All paremal: Mati Uprus Põlvas sündinud, kuid enamasti Tartus tegutseva kunstniku Mati Upruse (s 1963) looming keerleb suures osas valguse ümber. Valgusviht kui teosteisse emotsiooni, pinge tooja, tõstab esile figuuride silueti ning jätab pimeduse varju isiklikud detailid. Muuhulgas heliloojana tegutsev Uprus võitis 2022. aasta EFTA auhindade jagamisel filmi "Pingeväljade aednik" eest parima helilooja auhinna.

Iris Uuk “Kõik lilled ma kingiksin Sulle”, 1993

280
Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 29,5 x 14,5 cm, raamiga 31,5 x 16,5 cm. All paremal: IUuk Pöördel: Iris Uuk õli 1993 Poeet Artur Alliksaare muusaks olnud Iris Uuk (s 1942) on tuntud oma lopsakate lillemaalide poolest.

Iris Uuk “Kimp saialilledega”

320
Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 26 x 31,5 cm, raamiga 31,5 x 37,5 cm. All paremal: IUuk

Iris Uuk “Lilled”, 1993

275
Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 29,5 x 14,5 cm, raamiga 31,5 x 16,5 cm. All paremal: IUuk Pöördel: Iris Uuk Lilled õli 1993

Iris Uuk “Sinine ja valge”

140
Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 10 x 10 cm, raamiga 11,5 x 11,5 cm. All paremal: IUuk Pöördel: Iris Uuk

Toivo Kulles “Klaasitöökojas”, 1941.

1 200
Lito. Raamitud. Mõõdud: 49,5 x 38,5 cm. Toivo Kulles (1918-1984) lõpetas Riigi Kunsttööstuskooli graafika alal. Kuigi ta õppis pärast sõda ka maali, on ta  kunstiajalukku jäänud just graafikuna. Litograafiat viljeldi kunsttööstuskoolis kõige rohkem, seal oli litograafia-tsinkograafia osakondki. Teos “Klaasitöökojas” kujutab tehase “Tarbeklaas” interjööri, s.t. Johannes Lorupi natsionaliseeritud klaasivabrikut. Nagu sõjaeelsele graafikale omane, on Kulles olustikku kujutanud maalilises laadis, pööranud detailset tähelepanu toonasele tehnikale ning vorminud igapäevasest tehaseelust põneva teose.