Näitan kõiki 6 tulemust

Jüri Ristna “Metsajärv”, 1996

2 400
Õli papil. Raamitud. Mõõdud: 47,5 x 47,5 cm, raamiga 53,5 x 53,5 cm. All paremal: SIR-NAT 96 Pöördel sildil: Jüri Ristna"Metsajärv"

Ilmar Kruusamäe “Peegelpilt”, 2021

3 800
Akrüül lõuendil. 80 x 60,5 cm. Kursi koolkonna asutajaliige, tartlane Ilmar Kruusamäe on vabakutselise kunstnikuna tegutsenud juba 1980. aastast ning mänginud tähtsat rolli ülikoolilinna kunstimaastikul. Nii pälvis ta oma portreede sarja eest 2008. aastal Kristjan Raua preemia. Esmapilgul traditsioonilisena  mõjuv aktimaal võlub oma teostuselt, kus modell ilmub peeglisse justkui viirastusena. Vaid valge ja sinisega mängides on Kruusamäe neist kahest värvist välja võlunud kütkestavalt põneva teose.  

Toivo Kulles “Klaasitöökojas”, 1941.

1 200
Lito. Raamitud. Mõõdud: 49,5 x 38,5 cm. Toivo Kulles (1918-1984) lõpetas Riigi Kunsttööstuskooli graafika alal. Kuigi ta õppis pärast sõda ka maali, on ta  kunstiajalukku jäänud just graafikuna. Litograafiat viljeldi kunsttööstuskoolis kõige rohkem, seal oli litograafia-tsinkograafia osakondki. Teos “Klaasitöökojas” kujutab tehase “Tarbeklaas” interjööri, s.t. Johannes Lorupi natsionaliseeritud klaasivabrikut. Nagu sõjaeelsele graafikale omane, on Kulles olustikku kujutanud maalilises laadis, pööranud detailset tähelepanu toonasele tehnikale ning vorminud igapäevasest tehaseelust põneva teose.

Jüri Ristna “Naine mustas kleidis”, 1993

MÜÜDUD Õli papil. Raamitud. 25 x 20 cm.

Jüri Ristna “Muusa”, 2002

MÜÜDUD Õli papil. Raamitud. 24 x 19 cm.  

Jüri Ristna “Rannamännid”, 2002

MÜÜDUD Õli papil. Raamitud. 36 x 40 cm. Jüri Ristnat inspireeris mitmekesine Eestimaa loodus ning väga tihti kasutas kunstnik oma loomingus just rohelise erinevaid varjundeid.