Näitan kõiki 3 tulemust

Sirje Runge “Arhitektoon 7”, 1998

5 700
Õli lõuendil. Mõõdud: 80 x 120 cm All paremal: sir Pöördel: Sirje Runge "arhitektoon 7" 80 x 120 cm 1998 1980. aastatest alates võtab Sirje Runge (s 1950) looming uue suuna ülipeenele värvitundlikkusele. Kunstniku intuitsioonil põhinev sõnum edastatakse läbi õhkõrnade üleminekute. Ka geomeetrilised vormid tema töödes eksisteerivad pigem värvitoonide edasiandja kui kujundi endana. Kunstiteadlane Eha Komissarov on kirjutanud: “Sealjuures puudub värvil, mida Sirje Runge nii enesekindlalt usaldab, konkreetsus: see, mis meid pildil haarab, on varjundite ülipeen vaheldumine, värelus, mille taga on lõputu arv vaevumärgatavaid üleminekuid. Et tegevus toimub kõigest ühe-kahe lähedase värvitooni piirides, erineb saadud efekt mõneti traditsioonilisest õlimaalidega saavutatud muljest. Sirje Runge tühjades ja õhulistes pildiruumides muutuvad kaugused väga tinglikeks, füüsilised ulatused abstraheeruvad temas, nagu kõik muu, mis on sattunud õhuruumi” (“Sirje Runge: maalid, 1969-1986. Kataloog”, järelsõna).

Ilmar Kruusamäe “Peegelpilt”, 2021

3 800
Akrüül lõuendil. 80 x 60,5 cm. Kursi koolkonna asutajaliige, tartlane Ilmar Kruusamäe on vabakutselise kunstnikuna tegutsenud juba 1980. aastast ning mänginud tähtsat rolli ülikoolilinna kunstimaastikul. Nii pälvis ta oma portreede sarja eest 2008. aastal Kristjan Raua preemia. Esmapilgul traditsioonilisena  mõjuv aktimaal võlub oma teostuselt, kus modell ilmub peeglisse justkui viirastusena. Vaid valge ja sinisega mängides on Kruusamäe neist kahest värvist välja võlunud kütkestavalt põneva teose.  

Jüri Palm “Naine ja mees”, 1960-ndad

MÜÜDUD Õli, tušš, raamitud. Mõõdud: 46,5 x 38 cm. Jüri Palm (1937 – 2002) lõpetas ERKI graafikuna ning paistis esialgu silma oma tugevate linoollõigete ja litodega, mõnevõrra hiljem alustas ta ka maalidega. Oma viiuldajast isa kõrval täpse noodi ning muusikalise kompositsiooni olulisust õppinuna kõlab ka Palmi enda teosteis teatav muusika, mis kord psühhodeelsem, kord lüürilisem. Erootilisel teemal  on tema loomingus kindel koht, ent ta ei käsitlenud seda reeglina triviaalselt ja nii võib see sümboleiks üldistatud kujundeis esmapilgul tihti märkamatukski jääda, nagu antud teoses “Naine ja mees”. Kuigi mehele on antud füüsiliselt kogukam ruumipind kanda, omastab Palm võrdse jõu mõlemale armastajale.