Raimo Saare (1923-1995) õppis nii Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis kui Eesti Riiklikus Kunstiinsituudis, mille Saare lõpetas 1953. aastal maalijana. Aastaid Tartu Kunstikooli õppejõuna tuntud kunstnik on lisaks aktidele loonud nii linna- kui loodusvaateid ning figuraalkompositsioone.
Käesoleva teose peategelane, punapäine modell on kujutatud spontaanselt ja kiiresti nagu krokiitunnis. Tulemuseks on võluv ja värske maal, mille pikad pintslitõmbed lisavad teosele hoogsust ning elu.
E-pood
Näitan kõiki 4 tulemust
Viktor Turp “Lahemaa”, 1973
Tempera kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 34,5 x 49 cm
Viktor Turp (1905-1989) õppis nii Riigi Kunsttööstuskoolist kui “Pallases”, kust sai 1929. aastal joonistusõpetaja kutsetunnistuse. 1930. aastail lõi ta koloriitseid kompositsioone rahvalikel süžeedel, nagu paljud “Pallase” koolkonna maalijad.
Põhja-Eesti rannik võlus Turpi juba õpingute ajal Rakvere Õpetajate Seminaris ning Lahemaal on valminud ka käesolev teos. See romantilis-nostalgiline talumaastik õuel siblivate kanade ja kaevu juures askeldava perenaisega on maalitud õrna, kohati peaaegu läbipaistva temperakihiga, mis annab teosele sooja ning koduse alatooni, mis lausa kutsub õuele sisse astuma.
Hugo Lepik “Kas oled janune?”, 1950-ndad
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 65 cm, raamiga 61 x 77 cm.
All vasakul: H. LEPIK
Pöördel: ÄR NI TÖRSTIGA?
1944. aastal Rootsi põgenenud väliseesti kunstniku Hugo Lepiku (1905-2001) loomingus on hobune armastatud motiiv. Käesoleval stseenil võlub kunstnikku lapse ja looma lähedane suhe - isiklik, soe detail, mida võib sageli leida Lepiku selle perioodi teostel.
Hugo Lepik “Teel koju”, 1940/50-ndad
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 61,5 cm, raamiga 65 x 76,5 cm.
All vasakul: H. LEPIK
Hugo Lepik (1905-2001) õpetas Riigi Kunsttööstuskooli õppejõuna välja terve rea kunstnikke. Lõplikult kujunes maal tema põhialaks aga Rootsis, kuhu kunstnik 1944. aastal siirdus. Kunstiteadlane Kaalu Kirme on pidanud Lepikut üheks kõige lootustandvamaks Günther Reindorffi õpilaseks.
Tema varaõhtune maastik viib vaataja otse muinasjutulise talve keskele. Meistri märgina piisab tal vaid pisikese detailina koju sõitva hoburakendi lisamisest, et kanda teosele soe ja lähedane emotsioon.