E-pood
Näitan kõiki 6 tulemust
Hugo Lepik “Kas oled janune?”, 1950-ndad
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 65 cm, raamiga 61 x 77 cm.
All vasakul: H. LEPIK
Pöördel: ÄR NI TÖRSTIGA?
1944. aastal Rootsi põgenenud väliseesti kunstniku Hugo Lepiku (1905-2001) loomingus on hobune armastatud motiiv. Käesoleval stseenil võlub kunstnikku lapse ja looma lähedane suhe - isiklik, soe detail, mida võib sageli leida Lepiku selle perioodi teostel.
Olev Mikiver “Tume bukett”, 1970
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 25 x 42 cm, raamiga 34 x 51 cm.
All vasakul: O. Mikiver 70
Pöördel: Olev Mikiver "Mörk bukett"
Eesti põhjapoolseimast linnast, Loksalt pärit Olev Mikiver (1922-1994) oli üks silmapaistvamaid maalijaid-pagulasi. Ta alustas oma kunstiõpinguid sõja-aastatel õppides Tallinnas graafikat ning Tartus, Kõrgematel Kujutava Kunsti Kursustel maali, peamiselt Eerik Haameri käe all. Saksa mobilisatsioonist pääsemiseks põgenes Mikiver 1943. aastal Soome skääridesse. Sellest hetkest alates osales ta arvukates lahingutes ning 1944. aastal pöördus Rootsi, kus lisaks maalijana tegutsemisele täiendas end nii Stockholmis kui Pariisis.
Olev Mikiver “Siljansnäs“, 1973
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud 35 x 45 cm.
All vasakul: O. Mikiver Pöördel: Olev Mikiver Siljansnäs 1973
Eesti põhjapoolseimast linnast, Loksalt pärit Olev Mikiver (1922-1994) oli üks silmapaistvamaid maalijaid-pagulasi. Ta alustas oma kunstiõpinguid sõja-aastatel õppides Tallinnas graafikat ning Tartus, Kõrgematel Kujutava Kunsti Kursustel maali, peamiselt Eerik Haameri käe all. Saksa mobilisatsioonist pääsemiseks põgenes Mikiver 1943. aastal Soome skääridesse. Sellest hetkest alates osales ta arvukates lahingutes ning 1944. aastal pöördus Rootsi, kus lisaks maalijana tegutsemisele täiendas end nii Stockholmis kui Pariisis.
Just Rootsis elades kujunes Mikiveril kiiresti välja oma isikupärane stiil. Tema kunst oli justkui ajast ees ning erinevate stiilide ühendamise tõttu nimetati teda eesti kunsti avangardistiks.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis.
Hugo Lepik “Teel koju”, 1940/50-ndad
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 61,5 cm, raamiga 65 x 76,5 cm.
All vasakul: H. LEPIK
Hugo Lepik (1905-2001) õpetas Riigi Kunsttööstuskooli õppejõuna välja terve rea kunstnikke. Lõplikult kujunes maal tema põhialaks aga Rootsis, kuhu kunstnik 1944. aastal siirdus. Kunstiteadlane Kaalu Kirme on pidanud Lepikut üheks kõige lootustandvamaks Günther Reindorffi õpilaseks.
Tema varaõhtune maastik viib vaataja otse muinasjutulise talve keskele. Meistri märgina piisab tal vaid pisikese detailina koju sõitva hoburakendi lisamisest, et kanda teosele soe ja lähedane emotsioon.
Malle Leis “Lilled LXXXIX”, 1982
MÜÜDUD
Serigraafia. Raamitud.
Mõõdud: 51,7 x 25,4 cm
Serigraafiasarja “Lilled” alustas Malle Leis (1940 – 2017) 1971. aastal. Sellesse kuuluvad tööd varieerusid nii formaadilt, kompositsioonilt, koloriidilt, kui kujutatavalt objektilt ning botaanikasõbrana leidis Leis igale taimeliigile just talle sobiva efektse lahenduse.
Käesolevas teoses on kunstnik peatähelepanu pööranud peenelt rafineeritud koloriidile, kasutades ainult kollase, pruuni ja rohelise erinevaid toone. Taaskord tõestab Leis oskust luua illusioon rikkalikust värvivalikust minimaalsete vahenditega.
Just nii tõstab ta säraval kollasel taustal esile muidu nii põhjamaiselt tagasihoidlikud õunapuu- ja tikrioksad.
Malle Leis “Demisessoonne”, 2000
MÜÜDUD
Serigraafia. Raamitud.
All vasakul: Demisessoonne
All keskel: serigraafia 14/15
All paremal: M. Leis 2000.a.
Mõõdud: Ava 28 x 38 cm. Raamiga: 51 x 61 cm
Malle Leisi (1940-2017) loometee algust iseloomustas sürrealismi ja popkunsti mõju, 1970. aastatel hüperrealismi mõjul toimunud naasmine looduslähedase vormikõne poole, mis kestis tema loomingus elu lõpuni. Lisaks lilledele armastas kunstnik kujutada ka erinevaid aiasaadusi: puu- ja juurvilju ning marju.
Nii esindab „Demisesoonne“ ideaalset näidet klassikalisest Leisi serigraafiast, milles kunstnik demonstreerib oma oskust lihtsate objektidega, maasikate ja mandariinidega, komponeerida ahvatlev teos.
Siinjuures ei vaatle ta pelgalt söödavaid vilju, vaid on suure botaanikaarmastajana jätnud peategelastele külge lopsakad lehed ja paar varrejuppigi, viitena nende kasvukohale koos selle uimastavate lõhnade ning mälestustega.