Olga Terri (1916-2011) loomingut iseloomustas inimesekeskus. Tema hinge avamise oskust iseloomustasid karakterid, kes selgelt oma aega ja ruumi representeerisid ning olid kui omamoodi ajalookroonikud. Eerik Haameri käe all oma stiili välja kujundanud Terrile olid sõja lõpuaastaist kuni 1940-ndate lõpuni iseloomulikud karged kahvatud toonid, hõre katmisviis katkendlike pintslitõmmetega.
Taoliste, ajastuhingega teoste eest visati Terri 1950. aastal Kunstnike Liidust kodanlikuks natsionalistiks tembeldatuna välja ning nii olid enamus tema samateemalisi maale peidetud kuni 1960. aastateni, mil ta esimest korda need taas avalikkuse ette julges tuua. Sama sarja maalidest kuulub neli ka KUMU 2021. aasta püsikollektsiooni.
E-pood
Näitan kõiki 4 tulemust
Hugo Lepik “Kas oled janune?”, 1950-ndad
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 65 cm, raamiga 61 x 77 cm.
All vasakul: H. LEPIK
Pöördel: ÄR NI TÖRSTIGA?
1944. aastal Rootsi põgenenud väliseesti kunstniku Hugo Lepiku (1905-2001) loomingus on hobune armastatud motiiv. Käesoleval stseenil võlub kunstnikku lapse ja looma lähedane suhe - isiklik, soe detail, mida võib sageli leida Lepiku selle perioodi teostel.
Ilmar Kruusamäe “Peegelpilt”, 2021
Akrüül lõuendil. 80 x 60,5 cm.
Kursi koolkonna asutajaliige, tartlane Ilmar Kruusamäe on vabakutselise kunstnikuna tegutsenud juba 1980. aastast ning mänginud tähtsat rolli ülikoolilinna kunstimaastikul. Nii pälvis ta oma portreede sarja eest 2008. aastal Kristjan Raua preemia.
Esmapilgul traditsioonilisena mõjuv aktimaal võlub oma teostuselt, kus modell ilmub peeglisse justkui viirastusena. Vaid valge ja sinisega mängides on Kruusamäe neist kahest värvist välja võlunud kütkestavalt põneva teose.
Hugo Lepik “Teel koju”, 1940/50-ndad
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 61,5 cm, raamiga 65 x 76,5 cm.
All vasakul: H. LEPIK
Hugo Lepik (1905-2001) õpetas Riigi Kunsttööstuskooli õppejõuna välja terve rea kunstnikke. Lõplikult kujunes maal tema põhialaks aga Rootsis, kuhu kunstnik 1944. aastal siirdus. Kunstiteadlane Kaalu Kirme on pidanud Lepikut üheks kõige lootustandvamaks Günther Reindorffi õpilaseks.
Tema varaõhtune maastik viib vaataja otse muinasjutulise talve keskele. Meistri märgina piisab tal vaid pisikese detailina koju sõitva hoburakendi lisamisest, et kanda teosele soe ja lähedane emotsioon.