Näitan kõiki 5 tulemust

Märt Laarman “Laev”, 1963

725
Puulõige paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 30,5 x 30 cm, raamiga 49,5 x 46,5 cm. All vasakul: Laev puulõige 1963 All paremal: M Laarmann

Herkki-Erich Merila, sarjast “Real Estate of Mind”, 2006-2007

880
Digitaaltrükk (Giclée print). Raamitud. Mõõdud: 50 x 70 cm, raamiga 62 x 82 cm.
Eesti kaasaegse fotokunsti ühe alusepanija, DeStudio asutajaliige Herkki-Erich Merila (s 1964) sari "Real Estate of Mind" kannab sama pealkirja 2007. aastal toimunud Merila isikunäitusega. Silmale nähtamatu sügav inimhing on kunstniku poolt esile toodud läbi naisekeha suhestumise arhitektuursete objektidega.
Müügil olev seeria moodustas aastail 2006-2015 suure auhinnatud büroo sisearhitektuurse lahenduse. 3 teost samast seeriast kuuluvad Eesti Kunstimuuseumi nüüdiskunsti kollektsiooni.
 

Herkki-Erich Merila, seeriast “Real Estate of Mind”, 2006-2007

1 100
Digitaaltrükk (Giclée print). Raamitud. Mõõdud: 70 x 100 cm, raamiga 81 x 112 cm.
Eesti kaasaegse fotokunsti ühe alusepanija, DeStudio asutajaliige Herkki-Erich Merila (s 1964) sari "Real Estate of Mind" kannab sama pealkirja 2007. aastal toimunud Merila isikunäitusega. Silmale nähtamatu sügav inimhing on kunstniku poolt esile toodud läbi naisekeha suhestumise arhitektuursete objektidega.
Müügil olev seeria moodustas aastail 2006-2015 suure auhinnatud büroo sisearhitektuurse lahenduse. 3 teost samast seeriast kuuluvad Eesti Kunstimuuseumi nüüdiskunsti kollektsiooni.
   

Märt Laarman “Kolmekuninga öösi”, 1954

180
Puulõige paberil. Raamimata. Mõõdud: plm 23,5 x 15,5 cm, lm 31,8 x 25,4 cm All vasakul: I proov: Kolmekuninga öösi 1954. All paremal: MLaarman

Toivo Kulles “Klaasitöökojas”, 1941.

1 200
Lito. Raamitud. Mõõdud: 49,5 x 38,5 cm. Toivo Kulles (1918-1984) lõpetas Riigi Kunsttööstuskooli graafika alal. Kuigi ta õppis pärast sõda ka maali, on ta  kunstiajalukku jäänud just graafikuna. Litograafiat viljeldi kunsttööstuskoolis kõige rohkem, seal oli litograafia-tsinkograafia osakondki. Teos “Klaasitöökojas” kujutab tehase “Tarbeklaas” interjööri, s.t. Johannes Lorupi natsionaliseeritud klaasivabrikut. Nagu sõjaeelsele graafikale omane, on Kulles olustikku kujutanud maalilises laadis, pööranud detailset tähelepanu toonasele tehnikale ning vorminud igapäevasest tehaseelust põneva teose.