Näitan kõiki 6 tulemust

Hugo Lepik “Kas oled janune?”, 1950-ndad

1 850
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 50 x 65 cm, raamiga 61 x 77 cm. All vasakul: H. LEPIK Pöördel: ÄR NI TÖRSTIGA? 1944. aastal Rootsi põgenenud väliseesti kunstniku Hugo Lepiku (1905-2001) loomingus on hobune armastatud motiiv. Käesoleval stseenil võlub kunstnikku lapse ja looma lähedane suhe - isiklik, soe detail, mida võib sageli leida Lepiku selle perioodi teostel.

Gustav Raud “Natüürmort teetassi ja kahe sidruniga”

470
Monotüüpia paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 32 x 39 cm, raamiga 57 x 63 cm. All vasakul: Monotüüpia - 62. III All paremal: GRaud.

Hugo Lepik “Teel koju”, 1940/50-ndad

1 650
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 50 x 61,5 cm, raamiga 65 x 76,5 cm. All vasakul: H. LEPIK Hugo Lepik (1905-2001) õpetas Riigi Kunsttööstuskooli õppejõuna välja terve rea kunstnikke. Lõplikult kujunes maal tema põhialaks aga Rootsis, kuhu kunstnik 1944. aastal siirdus. Kunstiteadlane Kaalu Kirme on pidanud Lepikut üheks kõige lootustandvamaks Günther Reindorffi õpilaseks. Tema varaõhtune maastik viib vaataja otse muinasjutulise talve keskele. Meistri märgina piisab tal vaid pisikese detailina koju sõitva hoburakendi lisamisest, et kanda teosele soe ja lähedane emotsioon.

Gustav Raud “Natüürmort saabastega”, 1959

MÜÜDUD Monotüüpia. Raamitud. Mõõdud: Plm 32 x 39,5 cm, raamiga 50 x 56,1 cm. Pallase 1934. aastal lõpetanud Gustav Raud (1902-1968) viitab käesolevas teoses Vincent van Goghi kuulsale saapapaarile. See sisaldab mitmeid tähenduskihte nii toonasest ühiskonnast, alati valmis olemisest kuhugi minna kui kunstnikuks olemisest üldisemalt.        

Gustav Raud “Talu”, 1959

MÜÜDUD Monotüüpia. Raamitud. Mõõdud: Plm 32,5 x 39,5 cm. Raamiga 50 x 56 cm All vasakul: monotüüpia — 59 All paremal: G Raud

Natalie Mei “Tehas“, 1973

MÜÜDUD Segatehnika. Raamitud. Mõõdud: ava 32,5 x 23,5 cm. Raamiga: 51,9 x 41,9 cm. Natalie Mei sai esmase kunstihariduse Peterburis, seejärel Nikolai Triigi käe all ning 1924. aastal lõpetas ainsa naisena Pallase koos Eduard Wiiralti, Kuno Veeberi ja Ferdi Sannamehega. Peale seda end Euroopas täiendanud naise akvarellide omapärasest stiilist vaimustus Ants Lauter, kes kutsus ta Estoniasse tööle. Meist sai esimene kostüümikujundusele pühendunud eesti teatrikunstnik, kes paralleelselt jätkas enda tõestamist tugeva maalikunstnikuna.