Näitan kõiki 4 tulemust

Gea Sibola Hansen “Rukkilill”, 2018

1 390
Klaas, alabaster kips, kivi. Mõõdud: 28 x 16 cm All: GEA 1995. aastal Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud kunstnikust Gea Sibola Hansenist on peale 19 aastat Rootsis elamist kujunenud üks siinseid edukamaid skulptoreid, kes võitnud mitmeid konkursse ja auhindu. Muuhulgas on just tema kavandatud Rakveres asuv silmapaistev Edith Kotka-Nymani skulptuur. Alates 2015. aastast on Sibola Hansen tegutsenud Eesti Kujurite Ühenduse esinaisena ja osalenud aktiivselt näitustel. Teos "Rukkilill" on olnud eksponeeritud Eesti Kujurite Ühenduse 2021. aastanäitusel Tartus.

Peeter Allik “Medusa pea”, 2017

950
MÜÜDUD Linoollõige. Raamitud. Mõõdud: Plm 52 x 67 cm. Kursi koolkonna asutajaliikme Peeter Alliku (1966-2019) loomingu tähendus ei kaota niipea oma aktuaalsust. Linoollõiget armastanud kunstniku maailm paelub omapärase huumoriga, mille oluliseks komponendiks on mistahes nähtuste idealiseerimisele vastanduv illusioonideta iroonia. Nii kajastab Allik oma isikupärase musta joonega mängides julgelt ja otse ühiskonna ning poliitika kitsaskohti. Vanakreeka mütoloogiline tegelane Meduusa muutis oma võluvõimega juuste abil kõik need, kellele ta otsa vaatas, kiviks. Seetõttu lisasid kreeklased naise pilte sõjakilpidele ning majade ja templite katuseviiludele, et kutsumata külalisi eemale peletada. Taolist kaitsemaagiat võime atributeerida ka Alliku Meduusale, kelle ekspressiivne lõikemaneer lisab teosele jõudu ja mõju.

Olav Maran “Vaikelu tomatiga”, 2009

MÜÜDUD Õli papil. Raamitud. Kõrgelt auhinnatud eesti kunstnik Olav Maran sündis Tartus 1933 a., kuid juba lapsena koliti perega Tallinnasse. Peale õpinguid ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis osales ta arvukatel näitustel. Maran on alati suure austuse ja pieteeditundega suhtunud nii loodusesse kui igapäevastesse argiesemeisse, mida ta nii vormitruult maalib. Läbi meisterliku valgusmängu ja värvikäsitlusoskuse suudab kunstnik vaatajale maalida elutruu pildi. Ka käesoleval maalil on vanameister oskuslikult välja toonud savikannu sügavsoojad toonid ning metallkausi helkiva väreluse.  

Olav Maran “Üksik nartsiss“, 1950ndad

MÜÜDUD Guašš, pastell paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 39,5 x 27,5 cm. Raamiga 60,5 x 49 cm. All paremal: O. Maran Armastatud kunstniku Olav Marani (s 1933) puhul tunneme kaht eriilmelist loomeinimest. Ühelt poolt moodsaid lääne suundi eesti kunsti toov, avangardi üht juhtfiguuri, ning teisalt peale 1968. aasta murrangulist suunamuutust kunstiväljale ilmunud uut Maranit, kelle sugestiivselt rahustavad vaikelud ning kaunid loodusvaated ühtki kunstisõpra külmaks ei jäta. Igal juhul kuuluvad mõlemad loomeisiksused eesti kunsti klassikasse, sealhulgas meditatiivne, eestlaslikult tagasihoidlikul ja looduslikult mahedal taustal aja kulgu jälgiv üksik nartsiss. Teosega saab tutvuda Allee galeriis.