Näitan kõiki 13 tulemust

Evald Okas “Tallinn Toompea”, 1956

1 200
Akvatinta paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 19 x 33 cm, raamiga 44,5 x 55 cm. All vasakul: Tallinn Toompea All paremal: EOkas 956 Plaadil all paremal: EOkas 956

Ott Kangilaski “Utria rand”, 1948

950
Ofort paberil. Raamitud. Mõõdud: km 22,8 x 27,8 cm, raamiga 46,5 x 48 cm. All vasakul: "Utria rand" (ofort) All paremal: Ott Kangilaski 1948   Viljandimaal sündinud Ott Kangilaski looming toetub suures osas rahvaluulele ja -pärimustele, mida ta enne “Pallasesse” õppima asumist Tartu Ülikooli filosoofia osakonnas tudeeris. Ida-Virumaal asuv Utria (ka Udria) rand võlus Kangilaskit kahel põhjusel. Esiteks asus seal hingematvalt kaunis pankrannik, mida muuhulgas on maalinud ka kuulus vene kunstnik Ivan Šiškin. Teiseks pakkus Kangilaskile huvi rahvapärimus, mille järgi asus seal asuvas ürgorus röövlikoobas ehk Jänesekoobas, kus peatusid viikingid.  Samuti võlus teda fakt, et tegu oli iidse hiiepaigaga.

Evald Okas “Torm” 1964

1 100
Litograafia. Raamitud. Mõõdud: plm 26 x 40 cm, raamiga 41,5 x 54 cm All vasakul: Torm. Lito. All paremal: Okas 964

Evald Okas “Kaluri tütred”, 1971

880
Ofort, kõrgtrükk paberil. Raamitud. Mõõdud: Plm 29,5 x 18,8 cm, raamiga 54 x 41,5 cm. All vasakul: Kaluri tütred All paremal: EOkas 971

Evald Okas “Laulupidu 100″, 1969

Linoollõige, paber. Raamitud. Mõõdud plm 18 x 14 cm. Raamiga 44,5 x 39 cm. All vasakul: Pidu hakkab... All paremal: EOkas 969 100. juubelilaulupeo tähistamiseks loodud rikkalik söövitustehnikas teos annab au eesti laulupidude traditsioonile. Teoses on selgelt äratuntav Evald Okasele omased (1915-2011) hoogsus ja emotsionaalsus – samad tunded, mida on tundnud ka iga laulupeol osaleja. Teosega saab tutvuda Allee galeriis.

Evald Okas “Mõttes”, 1974

MÜÜDUD Litograafia. Raamitud. Teose mõõdud ilma raamita: 45,5 x 68 cm. Aktimeister Evald Okase (1915 – 2011) nüansirikkad litod võluvad joonistuse kergusega. Teoses „Mõtted“ on kunstnik suutnud modelli jaoks tekitada sooja ning mõnusa atmosfääri, kus kaunis naine unustab argimured ning unistavalt fantaasiamaailma vajub. Kontrastiks sähvivate sädemete ning metsiku lillekompositsiooniga taustale on peategelase kehakumerused edasi antud selgete, väheste joontega rõhutamaks veelgi naise naturaalset ilu. Müstilise looriga on kunstnik katnud vaid modelli näo, lisades mõtteile sügavust ning salapära. Juba geenides loomingulisuse kaasa saanud Okase akt on hea näide tema elurõõmust pakatavast graafikast.

Evald Okas “Roosa akt”, 1975

Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 49 x 70 cm. Raamiga: 60 x 80 cm Evald Okas (1915-2011) otsis oma loomingus esteetiliselt nauditavaid hetki ning ka oma aktižanrides keskendus ta pigem joonele endale kui selle intiimsele tähendusele. “Roosas aktis” jälgib Okase pilk järgemööda kumerat puusajoont, lihaselist kõhtu ning ümaraid rindu kui avastusrohket retke visuaalmaailmas, mille eesmärgiks on jäädvustada ajatut ilu.

Ott Kangilaski “Tütarlaps ja meri”, 1970

300
MÜÜDUD Söövitus paberil. Raamitud (soovitame raami vahetust). Mõõdud: plm 36,5 x 22,5 cm, raamiga 57 x 40 cm. All vasakul: Tütarlaps ja meri (söövitus) All paremal: Ott Kangilaski 70 Viljandimaal sündinud Ott Kangilaski looming toetub suures osas rahvaluulele, mida ta enne “Pallasesse” õppima asumist Tartu Ülikooli filosoofia osakonnas tudeeris. Müstika ja muinasjutulisus, inimese looduse osaks olemine, on ka käesoleva teose kandvaks jõuks.

Evald Okas “Akt maskidega”, 1971

MÜÜDUD Linoollõige, paber. Raamitud. Mõõdud ava 26,5 x 23,5 cm. Raamiga 50,5 x 46,6 cm. All paremal: EOkas 971 Teatraalne “Akt maskidega” on ajastuomaselt stiliseeritud stseen, kus naisekeha ja suured teatrimaskid moodustavad omalaadse ornamenditaolise kogu lehepinda katva kujundi (viide: Evald Okase muuseum). Teosega saab tutvuda Allee galeriis.

Evald Okas “Akt maskidega”, 1971

MÜÜDUD Linoollõige. Raamitud, muuseumiklaas. 27 x 24 cm. Teatraalne "Akt maskidega" on ajastuomaselt stiliseeritud stseen, kus naisekeha ja suured teatrimaskid moodustavad omalaadse ornamenditaolise kogu lehepinda katva kujundi (viide: Evald Okase muuseum).    

Olav Maran “Vaikelu tomatiga”, 2009

MÜÜDUD Õli papil. Raamitud. Kõrgelt auhinnatud eesti kunstnik Olav Maran sündis Tartus 1933 a., kuid juba lapsena koliti perega Tallinnasse. Peale õpinguid ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis osales ta arvukatel näitustel. Maran on alati suure austuse ja pieteeditundega suhtunud nii loodusesse kui igapäevastesse argiesemeisse, mida ta nii vormitruult maalib. Läbi meisterliku valgusmängu ja värvikäsitlusoskuse suudab kunstnik vaatajale maalida elutruu pildi. Ka käesoleval maalil on vanameister oskuslikult välja toonud savikannu sügavsoojad toonid ning metallkausi helkiva väreluse.  

Ott Kangilaski “Igand”, 1958

800
MÜÜDUD Ofort. Lehe kujul. Soovi korral saame aidata valida ka raami. Mõõdud: lm 58,1 x 43,4 cm All vasakul: Igand (ofort) e. "Tooge saag". All paremal: Ott Kangilaski Viljandimaal sündinud Ott Kangilaski (1911-1975) looming toetub suures osas rahvaluulele, mida ta enne “Pallasesse” õppima asumist Tartu Ülikooli filosoofia osakonnas tudeeris. Osati leidis ta just sealt inspiratsiooni oma 1950. aastate teisel poolel valminud lõbusate kompositsioonide jaoks, kuhu kuulub ka lustlik sügavtrükitehnikas "Igand"  

Olav Maran “Üksik nartsiss“, 1950ndad

MÜÜDUD Guašš, pastell paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 39,5 x 27,5 cm. Raamiga 60,5 x 49 cm. All paremal: O. Maran Armastatud kunstniku Olav Marani (s 1933) puhul tunneme kaht eriilmelist loomeinimest. Ühelt poolt moodsaid lääne suundi eesti kunsti toov, avangardi üht juhtfiguuri, ning teisalt peale 1968. aasta murrangulist suunamuutust kunstiväljale ilmunud uut Maranit, kelle sugestiivselt rahustavad vaikelud ning kaunid loodusvaated ühtki kunstisõpra külmaks ei jäta. Igal juhul kuuluvad mõlemad loomeisiksused eesti kunsti klassikasse, sealhulgas meditatiivne, eestlaslikult tagasihoidlikul ja looduslikult mahedal taustal aja kulgu jälgiv üksik nartsiss. Teosega saab tutvuda Allee galeriis.