Näitan kõiki 19 tulemust

Evald Okas “Tallinn Toompea”, 1956

1 200
Akvatinta paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 19 x 33 cm, raamiga 44,5 x 55 cm. All vasakul: Tallinn Toompea All paremal: EOkas 956 Plaadil all paremal: EOkas 956

Evald Okas “Torm” 1964

1 100
Litograafia. Raamitud. Mõõdud: plm 26 x 40 cm, raamiga 41,5 x 54 cm All vasakul: Torm. Lito. All paremal: Okas 964

Evi Tihemets “Suur laine”, 1985

800
Pehmelakk paberil. Müügil raamimata kujul. Soovi korral saame olla abiks raamimise teostamisel. Mõõdud: plm 73 x 62 cm, lm 80,5 x 65,5 cm. All vasakul: "Suur laine" (pehmelakk) 28/35 All paremal: E. Tihemets 85

Evi Tihemets “Mahalangenud puu”, 1987/1989

800
Pehmelakk paberil. Raamimata. Mõõdud: plm 73 x 63,5 cm, lm 83 x 71 cm. All vasakul: "Mahalangenud puu" (pehmelakk) 6/50 All paremal: E. Tihemets 87 89

Evi Tihemets “Estonia”, 1981

280
Pehmelakk paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 23,5 x 22,5 cm, raamiga 41 x 36,8 cm All vasakul: ´Estonia 75´ (pehmelakk) All paremal: E. Tihemets 81.a. Teos vajab puhastust.

Evald Okas “Kaluri tütred”, 1971

880
Ofort, kõrgtrükk paberil. Raamitud. Mõõdud: Plm 29,5 x 18,8 cm, raamiga 54 x 41,5 cm. All vasakul: Kaluri tütred All paremal: EOkas 971

Evald Okas “Laulupidu 100″, 1969

Linoollõige, paber. Raamitud. Mõõdud plm 18 x 14 cm. Raamiga 44,5 x 39 cm. All vasakul: Pidu hakkab... All paremal: EOkas 969 100. juubelilaulupeo tähistamiseks loodud rikkalik söövitustehnikas teos annab au eesti laulupidude traditsioonile. Teoses on selgelt äratuntav Evald Okasele omased (1915-2011) hoogsus ja emotsionaalsus – samad tunded, mida on tundnud ka iga laulupeol osaleja. Teosega saab tutvuda Allee galeriis.

Evald Okas “Mõttes”, 1974

MÜÜDUD Litograafia. Raamitud. Teose mõõdud ilma raamita: 45,5 x 68 cm. Aktimeister Evald Okase (1915 – 2011) nüansirikkad litod võluvad joonistuse kergusega. Teoses „Mõtted“ on kunstnik suutnud modelli jaoks tekitada sooja ning mõnusa atmosfääri, kus kaunis naine unustab argimured ning unistavalt fantaasiamaailma vajub. Kontrastiks sähvivate sädemete ning metsiku lillekompositsiooniga taustale on peategelase kehakumerused edasi antud selgete, väheste joontega rõhutamaks veelgi naise naturaalset ilu. Müstilise looriga on kunstnik katnud vaid modelli näo, lisades mõtteile sügavust ning salapära. Juba geenides loomingulisuse kaasa saanud Okase akt on hea näide tema elurõõmust pakatavast graafikast.

Evald Okas “Roosa akt”, 1975

Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 49 x 70 cm. Raamiga: 60 x 80 cm Evald Okas (1915-2011) otsis oma loomingus esteetiliselt nauditavaid hetki ning ka oma aktižanrides keskendus ta pigem joonele endale kui selle intiimsele tähendusele. “Roosas aktis” jälgib Okase pilk järgemööda kumerat puusajoont, lihaselist kõhtu ning ümaraid rindu kui avastusrohket retke visuaalmaailmas, mille eesmärgiks on jäädvustada ajatut ilu.

Evald Okas “Akt maskidega”, 1971

MÜÜDUD Linoollõige, paber. Raamitud. Mõõdud ava 26,5 x 23,5 cm. Raamiga 50,5 x 46,6 cm. All paremal: EOkas 971 Teatraalne “Akt maskidega” on ajastuomaselt stiliseeritud stseen, kus naisekeha ja suured teatrimaskid moodustavad omalaadse ornamenditaolise kogu lehepinda katva kujundi (viide: Evald Okase muuseum). Teosega saab tutvuda Allee galeriis.

Evi Tihemets “Õhtune pilt”, 1963

540
Lito, raamitud. Mõõdud: 25,5 x 35,5 cm. Koos raamiga: 55 x 63 cm. Kahekordne Kristjan Raua preemia võitja Evi Tihemets (s. 1932) on osa võtnud arvukatest näitustest nii Eestis kui välismaal. Mitmekülgne kunstnik oli üks esimesi, kes 1960ndatel Eesti graafikas värvi kasutama hakkas. Nii on ka käesoleval litol just värvid need, mis romantilise õhtu atmosfääri ilmekalt edasi kannavad.

Evi Tihemets “Sadamas”, 1963

1 040
Värviline lito. Raamitud. Mõõdud 64 x 49 cm (koos raamiga 70 x 84) Kunstnik Evi Tihemets (s. 1932) oli üks esimesi, kes 1960. aastatel tõi eesti graafikasse järjekindlalt ja tulemusrikkalt värvi kui ühe olulise väljendusvahendi. 2013. aastal määrati Tihemetsale võimsa, 80. sünnipäevale pühendatud seitsme isikunäituse eest Kristjan Raua preemia.

Evi Tihemets “Rändpüük Saaremaal”, 1961

1 140
Söövitus. Raamitud. Mõõdud: 35 x 45 cm, raamiga 55,2 x 64,6 cm. Kahekordne Kristjan Raua preemia võitja Evi Tihemets (s. 1932) on osa võtnud arvukatest näitustest nii Eestis kui välismaal. Kalurite igapäevaelu elutruuks kujutamiseks võttis Tihemets ette reise Eesti saartele ning jälgis, paber ja pliiats käes nende tegemisi, mille põhjal hiljem ateljees valmisid meisterlikud austusavaldused kalurite tööle.

Paul Burman “Päiksekullas metsaviir”, u. 1920ndad.

MÜÜDUD Akvarell, raamitud. Mõõdud: 23,5 x 30 cm (koos raamiga 45,2 x 50,8 cm). Paul Burman (1888 – 1934) alustas oma kunstnikuteed Ants Laikmaa ateljeekoolis ning jätkas enda täiendamist nii Peterburis, Moskvas, Riias kui Pariisis. Viimases suhtles Burman aktiivselt nii Nikolai Triigi kui Jaan Koortiga ning kujundas välja enda stiili, milleks oli impressionistlik, vaheldusrikaste, peamiselt heleda koloriidiga linna-, lille- ja maastikupildid. 1918 sattus Burman Seewaldi haiglasse, kuhu jäi elu lõpuni. Ka seal jätkas andekas kunstnik aktiivselt loominguga tegelemist ning eriti armastas ta sel ajal teha plokilehtedele maalitud akvarelle. Oma lakoonilisuses olid nad loomisajal moodsad ning köidavad oma vahetu loodusetunnetuse ja täpse pintslitööga kunstiarmastajaid siiani.

Evi Tihemets “Natüürmort”, 1964

MÜÜDUD Lito, raamitud. Mõõdud: plm 33 x 44 cm, koos raamiga 63 x 72 cm. Graafik Evi Tihemets (s. 1932) oli üks esimesi kunstnikke, kes Eestis 1960ndate algul koloreeritud graafikat hakkas harrastama. Ka käesolev natüürmort pärineb just sellest ajast. Tihemets on oma loomingu eest saanud rohkelt auhindu, sh Kristjan Raua preemiaga on teda premeeritud lausa kahel korral.

Paul Burman “Alpikannid”, 1920ndate lõpp

Akvarell, raamitud. Mõõdud: 25 x 32,5 cm. Paul Burman (1888 - 1934) alustas oma kunstnikuteed Ants Laikmaa ateljeekoolis ning jätkas enda täiendamist nii Peterburis, Moskvas, Riias kui Pariisis. Viimases suhtles Burman aktiivselt nii Nikolai Triigi kui Jaan Koortiga ning kujundas välja enda stiili, milleks oli impressionistlik, vaheldusrikaste, peamiselt heleda koloriidiga linna-, lille- ja maastikupildid. 1918 sattus Burman Seewaldi haiglasse, kuhu jäi elu lõpuni. Ka seal jätkas andekas kunstnik aktiivselt loominguga tegelemist ning eriti armastas ta sel ajal teha plokilehtedele maalitud akvarelle. Oma lakoonilisuses olid nad loomisajal moodsad ning köidavad oma vahetu loodusetunnetuse ja täpse pintslitööga kunstiarmastajaid siiani.

Paul Burman “Varakevad”, 1920ndate lõpp

Akvarell, raamitud. Paul Burman (1888 – 1934) alustas oma kunstnikuteed Ants Laikmaa ateljeekoolis ning jätkas enda täiendamist nii Peterburis, Moskvas, Riias kui Pariisis. Viimases suhtles Burman aktiivselt nii Nikolai Triigi kui Jaan Koortiga ning kujundas välja enda stiili, milleks oli impressionistlik, vaheldusrikaste, peamiselt heleda koloriidiga linna-, lille- ja maastikupildid. 1918 sattus Burman Seewaldi haiglasse, kuhu jäi elu lõpuni. Ka seal jätkas andekas kunstnik aktiivselt loominguga tegelemist ning eriti armastas ta sel ajal teha plokilehtedele maalitud akvarelle. Oma lakoonilisuses olid nad loomisajal moodsad ning köidavad oma vahetu loodusetunnetuse ja täpse pintslitööga kunstiarmastajaid siiani.

Evald Okas “Akt maskidega”, 1971

MÜÜDUD Linoollõige. Raamitud, muuseumiklaas. 27 x 24 cm. Teatraalne "Akt maskidega" on ajastuomaselt stiliseeritud stseen, kus naisekeha ja suured teatrimaskid moodustavad omalaadse ornamenditaolise kogu lehepinda katva kujundi (viide: Evald Okase muuseum).    

Paul Burman “Natüürmort puuviljadega”, 1930ndad

Akvarell. Raamitud. Mõõdud: 23,5 x 30 cm, koos raamiga 45,7 x 51,2 cm.
Enne esimest maailmasõda Pariisis eesti kunstnike kogukonnas elanud ning seal Jaan Koorti, Aleksander Tassa ja Nikolai Triigiga lähedalt suhelnud Paul Burman (1888-1934) maalis ja joonistas toona peamiselt looduspilte ja maastikuvaateid ning ühtlasi kujunes temast eesti esimene animalist. Hilisemas loomingus moodustasid olulise osa tema plokilehtedele maalitud akvarellid, kus kunstnik jätkas maastike ja lilledega, natüürmortide puhul tihti õunte ja banaanidega. Harva verbaalselt suhtleva kunstniku jaoks tähendas looming elu ja vabadust, see toetas tema eksistentsi ka Merimetsa haiglas ravil olles. Suuresti tänu kunstisõbrast raviarstile Leo von Kügelgenile ongi säilinud Burmani hilisem loomepärand. Käesolevas teoses annab kunstnik meisterlikult ja puhta värviga edasi õunte vormi ja faktuuri. Nii võib neid võrrelda Paul Cézanne’i analoogiliste etüüdidega, mis Burmaniga võrreldes on küll tumedama koloriidiga, ent sarnase ülesehitusega. Helge ja lakooniline visuaalse mulje edasikandmine mõjus moodsa ning vahetuna nii nende loomise hetkel kui nüüd, pea sada aastat hiljem.