E-pood
Näitan kõiki 7 tulemust
Eugen Dücker “Võrgupuhastajad Hollandi rannal”, 1880-1890
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 58,5 x 96 cm, raamiga 69 x 107 cm.
All vasakul: E. Dücker
Kuressaarest pärit Eugen Dücker (1841-1916) sai kunstihariduse Peterburis ning akadeemia lõputöö hiilgava teostamise eest pälvis stipendiumi Saksamaale minekuks, kust temast hiljem sai professor Düsseldorfi Kunstiakadeemias. Muuhulgas oli tema õpilaseks seal teinegi eesti päritolu kunstnik Oskar Hoffmann.
Eugen Dücker “Päikseline rannik”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 18,5 x 26,5 cm, raamiga 30 x 38,5 cm.
All vasakul: E. Dücker
Kuressaarest pärit Eugen Dücker (1841-1916) sai kunstihariduse Peterburis ning akadeemia lõputöö hiilgava teostamise eest pälvis stipendiumi Saksamaale minekuks, kust temast hiljem sai professor Düsseldorfi Kunstiakadeemias. Muuhulgas oli tema õpilaseks seal teinegi eesti päritolu kunstnik Oskar Hoffmann.
Sirje Runge “Arhitektoon 7”, 1998
Õli lõuendil.
Mõõdud: 80 x 120 cm
All paremal: sir
Pöördel: Sirje Runge "arhitektoon 7" 80 x 120 cm 1998
1980. aastatest alates võtab Sirje Runge (s 1950) looming uue suuna ülipeenele värvitundlikkusele. Kunstniku intuitsioonil põhinev sõnum edastatakse läbi õhkõrnade üleminekute. Ka geomeetrilised vormid tema töödes eksisteerivad pigem värvitoonide edasiandja kui kujundi endana. Kunstiteadlane Eha Komissarov on kirjutanud: “Sealjuures puudub värvil, mida Sirje Runge nii enesekindlalt usaldab, konkreetsus: see, mis meid pildil haarab, on varjundite ülipeen vaheldumine, värelus, mille taga on lõputu arv vaevumärgatavaid üleminekuid. Et tegevus toimub kõigest ühe-kahe lähedase värvitooni piirides, erineb saadud efekt mõneti traditsioonilisest õlimaalidega saavutatud muljest. Sirje Runge tühjades ja õhulistes pildiruumides muutuvad kaugused väga tinglikeks, füüsilised ulatused abstraheeruvad temas, nagu kõik muu, mis on sattunud õhuruumi” (“Sirje Runge: maalid, 1969-1986. Kataloog”, järelsõna).
Jaak Adamson “Kuulid”, 1974
Süsi paberil. Raamitud.
Mõõt: 38 x 56 cm.
Omapärase ekspressionismivariandi välja kujundanud Jaak Adamson (1938-2022) on üks eesti erandlikumaid maalijaid ja joonistajaid-graafikuid. 1960-ndail tugevalt oma mänguliselt eksperimenteerivate teostega esile kerkinud Adamson lõi talle ainuomase vormikeele, mida hiljem Slovakkiasse emigreerunud kunstnik seal veelgi edasi arendas.
Käesolevas 1974. aasta teoses on kunstnik kujutanud kaht oma lemmikelementi – päid ja kuule, millede omavaheline suhe on ühest küljest kamraadlik ja teisalt täis võitlusindu. Aluspinna krobelisust ära kasutades kaasab Adamson ebatasasusest tuleneva pingestatuse teadlikult sõnumi teenistusse.
Adamsoni poja mälestuste järgi visandas kunstnik oma ateljees töid sageli just söega, kuid lõpuni selles tehnikas valminud teoseid on kogu tema loomingus teada vaid kaks, milledest käesoleva kinkis kunstnik oma Lõuna-Eestis elanud sugulastele ning teine omandati Tallinnas asuvasse kogusse. Eesti avalikes kogudes on teada kokku ligi 70 Jaak Adamsoni teost, kuid tema hilisemast, peale 1970-ndaid valminud loomingust on säilinud väga vähe töid ning seda enam saame hinnata käesolevat rariteetset söejoonistust.
Eugen Dücker “Paat rannas”, 1906
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 64,4 x 48,2 cm, raamiga 75 x 59 cm.
All vasakul: E. Dücker. 1906
Kuressaarest pärit Eugen Dücker (1841-1916) sai kunstihariduse Peterburis ning akadeemia lõputöö hiilgava teostamise eest pälvis stipendiumi Saksamaale minekuks, kust temast hiljem sai professor Düsseldorfi Kunstiakadeemias. Muuhulgas oli tema õpilaseks seal teinegi eesti päritolu kunstnik Oskar Hoffmann.
