Aedniku perekonnas sündinud Ernst Hallop (1908 – 1980) veetis lapsepõlve Võrus ning asus hiljem õppima Ado Vabbe käe alla Pallasesse, mille lõpetas 1934. Juba järgmisel aastal suundus Hallop end kunstialaselt täiendama erinevatesse Euroopa riikidesse, hiljem ka Nõukogude Liidu eri paikadesse.
Valdavalt töötas Hallop pastelltehnikas, ent küllalt palju ka õlimaalis. Varasem mahlakas realism, sumedavõitu koloriit andsid 1950-ndate lõpust maad heledamale, impressionistlikumale, samas dekoratiivselt värvirikkale laadile.
E-pood
Näitan kõiki 4 tulemust
Ernst Hallop “Tuulik”, 1965
Ernst Hallop “Naine”, 1972
Seepia, paber. Raamitud, muuseumiklaas.
Vm 22,5 x 48. Paberil pöördel musta vildikaga: E. Hallop 1972
"Pallase" 1934. aastal lõpetanud Ernst Hallopi loominguline pärand asub valdavalt Võrumaa Muuseumis, kuna just see piirkond oli kunstnikule eriliselt südamelähedane.
Akt, kui kunstiloome oluline žanr, on kunstniku vormitunnetuse, kujundliku mõtlemise ja temperamendi peegel. Käesolev kindlakäeliselt üldistav käsitlus levis eesti kunstis peamiselt 1950.-1960. aastate vahetusel, kuid jäi päris mitmetele, sh Hallopile pikemalt omaseks.
Johannes Uiga “Akt lillelise rätiga”, 1989
MÜÜDUD
Õli lõuendil, raamimata. Signatuur all paremal.
Mõõdud: 70 x 50 cm.
Tartus sündinud Johannes Uiga (1918-1998) oli eelkõige tuntud oma maastikumaalide, vaikelude ja aktide poolest. Uiga loomingule avaldas suurt mõju tema õpetaja Aleksander Vardi, kelle maaliateljees ta oma 1930ndate teisel poolel õppis. 1988. aasta tunnustati kunstiühingu “Pallas” auliiget Uigat Konrad Mäe medaliga.