E-pood
Näitan kõiki 5 tulemust
Ott Kangilaski “Utria rand”, 1948
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 22,8 x 27,8 cm, raamiga 46,5 x 48 cm.
All vasakul: "Utria rand" (ofort)
All paremal: Ott Kangilaski 1948
Viljandimaal sündinud Ott Kangilaski looming toetub suures osas rahvaluulele ja -pärimustele, mida ta enne “Pallasesse” õppima asumist Tartu Ülikooli filosoofia osakonnas tudeeris.
Ida-Virumaal asuv Utria (ka Udria) rand võlus Kangilaskit kahel põhjusel. Esiteks asus seal hingematvalt kaunis pankrannik, mida muuhulgas on maalinud ka kuulus vene kunstnik Ivan Šiškin. Teiseks pakkus Kangilaskile huvi rahvapärimus, mille järgi asus seal asuvas ürgorus röövlikoobas ehk Jänesekoobas, kus peatusid viikingid. Samuti võlus teda fakt, et tegu oli iidse hiiepaigaga.
Peeter Ulas “Otepää maastik”, 1971
Pehmelakk paberil.
Mõõdud: plm 24 x 31,2 cm.
All vasakul: VI All paremal: P. Ulas
Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Peeter Ulast (1934-2008) on nimetatud üheks Eesti graafika uuendajatest. Ometigi põhines tema natuurist lähtuv looming looduse ürgsel jõul ning siinsel rahvuskultuuril.
"Otepää maastikust" õhkub just taolist ürgset jõudu. Lõuna-Eesti maastiku kumerused on peegeldunud pilvedes ning väljendavad läbi pehmelaki sametise sügavuse põhjamaist kargust.
Ernö Koch “Kuressaare linnus”, 1932
Tušš paberil. Raamitud.
Mõõdud: 23 x 35 cm, raamiga 37 x 48,5 cm.
All paremal: Ernö Koch 1932.
Etnograafiahuvilisena aastail 1926-40 Eestisse hõimurahvaste kultuuri uurima tulnud ungari kunstnik Ernö Koch (1898-1970) pakkus värskendavat kõrvalvaataja pilku Eesti tollasele elule ning oli omamoodi dokumentalistiks. Tema faktipõhises laadis kujutatud stseenid Eestimaa linnadest ja tööstusmaastikest on seega lisaks oma kunstilisele väärtusele ka põnevaks ajalooliseks tagasivaateks toonastele vaadetele.
Ott Kangilaski “Tütarlaps ja meri”, 1970
MÜÜDUD
Söövitus paberil. Raamitud (soovitame raami vahetust).
Mõõdud: plm 36,5 x 22,5 cm, raamiga 57 x 40 cm.
All vasakul: Tütarlaps ja meri (söövitus)
All paremal: Ott Kangilaski 70
Viljandimaal sündinud Ott Kangilaski looming toetub suures osas rahvaluulele, mida ta enne “Pallasesse” õppima asumist Tartu Ülikooli filosoofia osakonnas tudeeris. Müstika ja muinasjutulisus, inimese looduse osaks olemine, on ka käesoleva teose kandvaks jõuks.
Ott Kangilaski “Igand”, 1958
MÜÜDUD
Ofort. Lehe kujul. Soovi korral saame aidata valida ka raami.
Mõõdud: lm 58,1 x 43,4 cm
All vasakul: Igand (ofort) e. "Tooge saag". All paremal: Ott Kangilaski
Viljandimaal sündinud Ott Kangilaski (1911-1975) looming toetub suures osas rahvaluulele, mida ta enne “Pallasesse” õppima asumist Tartu Ülikooli filosoofia osakonnas tudeeris. Osati leidis ta just sealt inspiratsiooni oma 1950. aastate teisel poolel valminud lõbusate kompositsioonide jaoks, kuhu kuulub ka lustlik sügavtrükitehnikas "Igand"