Liiva üks meelistehnikaid on olnud ofort, mis oma pehmusega võimaldab tundevarjundeid eriti hästi esile tuua. Sageli kehastavad neid tema loomingus haldjataolised naiskujud, keda kunstnik kujutab nii sürreaalsemates kui igapäevasemates situatsioonides. Teos "Ootel" annab meisterlikult edasi seda veidi hirmutavat, aga samas ootusärevat emotsiooni, mida igasugune uue saabumine endas kätkeb.
E-pood
Näitan kõiki 14 tulemust
Silvi Liiva “Tuules”, 1984
Silvi Liiva “Udu”, 1994
Söövitus paberil.
Mõõdud: Plm 49,5 x 64 cm.
All vasakul: Udu. etching. 7/30
All paremal: Silvi Liiva 1994
Lõuna-Eestist Värskast pärit graafik Silvi Liiva (1941-2023) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia). Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.
Marje Üksine “Tallinna motiiv”, 1980
Kuivnõel paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 48,7 x 23,5 cm, raamiga 76,5 x 49,5 cm.
All vasakul: "Tallinna motiiv"
All keskel: (kuivnõel)
All paremal: M. Üksine 80
Mitmetesse maailma mainekatesse kunstikollektsioonidesse kuuluv graafik Marje Üksine (s 1945) kujundas juba varakult välja ühe oma signatuurtehnikaist, kus tema kujundimaailm moodustus tihedatest paralleeljoontest. Nii moodustub ka käesoleva teose linnavaade tihedast joontemerest. Kunstnikule omaselt leiame teoselt ka salapäraseid, peaaegu peidetud objekte, mis tööle teatud metafüüsilise tasandi lisavad.
Ermi Littover “Harku järvel”, 1960
Süsi, värviline kriit paberil.
Mõõdud: 35,5 x 53 cm, raamiga 54 x 69 cm.
All paremal: Littover 08.60
Teos vajab ümberraamimist. Soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Ermi Littover (1921-2015) oli mitmekülgne looja, kes viljeles nii õlimaali, akvarelli, graafikat kui skulptuuri. Tema omapärase stiiliga, helge teos “Häädemeeste maastik kirikuga” esindab hästi kunstnikule omast päikesest kantud koloriiti. Juba lapsena end andeka joonistajana tõestanud Littover pidi aga majandusliku olukorra tõttu oma kunstihariduse saamise edasi lükkama täiskasvanuikka, mil täiendas ennast Tartu Riikliku Kunstimuuseumi kujutava kunsti kursustel.
Käesolev teos kujutab endast Tallinna lähedal asuva Harku järve äärest õhtutundi aastal 1960. Meisterlikult on kunstnik edasi andnud tulede peegelduse veel ja neid ainiti imetlevad inimfiguurid.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis.
Marje Üksine “Tornid”, 1990
Värviline lito paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 34,5 x 39,5 cm, raamiga 58 x 59,5 cm.
All vasakul: "Tornid" (värv. lito)
All keskel: 26/30
All paremal: M. Üksine 1990
Oma loominguga mitmetesse maailma mainekatesse kunstikollektsioonidesse kuuluv graafik Marje Üksine eristub selgelt omanäolise käekirjaga. Ta on pälvinud hulgaliselt preemiaid, sh Tallinna graafikatriennaalil kaks eripreemiat ning Vilniuse raamatugraafika triennaali peapreemia.
Silvi Liiva “Lilleväli”, 2006
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 16,5 x 14,5 cm, raamiga 32 x 27 cm.
All vasakul: Lilleväli. ofort 14/50
All paremal: Silvi Liiva 2006
Setomaalt Värskast pärit graafik Silvi Liiva (s 1941) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia) ja neljal korral Kunstnike Liidu aastapreemia. Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.
Silvi Liiva “Pruut”, 1992
Silvi Liiva “Ootel”, 1992
MÜÜDUD
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 23,8 x 18 cm, raamiga 36 x 28,5 cm.
All vasakul: Ootel. ofort. 11/50
All paremal: Silvi Liiva 1992
Setomaalt Värskast pärit graafik Silvi Liiva (s 1941) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia) ja neljal korral Kunstnike Liidu aastapreemia. Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.
Silvi Liiva “Igatsus”, 1992
MÜÜDUD
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 24 x 17,8 cm, raamiga 38 x 28,5 cm.
All vasakul: Igatsus. ofort. 13/50
All paremal: Silvi Liiva 1992
Oma õrna, subliimse kujutlusviisiga tuntuks saanud Silvi Liiva on pälvinud mitmel korral Kunstnike Liidu aastapreemia. Tema haldjaid meenutavad õrnad naised jutustavad alati lugusid, mis sageli on seotud ootuste ja igatsusega.
Silvi Liiva “Kesköö”, 1994
MÜÜDUD
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 15 x 14,5 cm, raamiga 36 x 21,8 cm.
All vasakul: Kesköö. ofort. 2/30
All paremal: Silvi Liiva 1994
Lõuna-Eestist Värskast pärit graafik Silvi Liiva (s 1941) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia). Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.
Kesköö on mütoloogias sageli tähistanud maagia sündimise aega ning nii on ka Liiva teosel "Kesköö" teosele tabatud just millegi suure ja vägeva algus.
Marje Üksine “Õhtune natüürmort IV”, 1990
MÜÜDUD
Värviline litograafia, paber. Raamitud.
Mõõdud: plm 34,5 x 39,5 cm, raamiga 58 x 59,5 cm.
All vasakul: Õhtune natüürmort IV All keskel: 26/30 All paremal: M. Üksine 1990.
Oma loominguga mitmetesse maailma mainekatesse kunstikollektsioonidesse kuuluv graafik Marje Üksine armastab oma teosteis sageli ühendada arhitektuuri igapäevaste esemetega. Mustvalgete viirutatud graafiliste tööde kõrval kuuluvad tema loomepagasissee ka värvilised, põnevalt koloreeritud teosed, nagu ka käesolev “Õhtune natüürmort IV”.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis.
Ermi Littover “Rapla vaade kirikuga”, 1989
Silvi Liiva “Pühapäev”, 1978
MÜÜDUD
Ofort. Raamitud.
Mõõdud: lm 21 x 34 cm.
Kunstnik Silvi Liiva (s. 1941) lõpetas ERKI üheaegselt Marju Mutsuga ning nagu paljud noored kunstnikud sel perioodil, oli tema kunst algul tugevasti mõjutatud sürrealismist selle keskendatusega alateadvusele, inimese tundemaailmale. Liiva meelistehnikaks 1970-ndatel oli ofort, mis oma õrnusega võimaldas tundevarjundeid eriti hästi esile tuua.
Ermi Littover “Häädemeeste maastik kirikuga”, 1972
MÜÜDUD
Õli kartongil. Mõõdud: 48,7 x 68,3 cm. Raamitud.
Ermi Littover (1921-2015) oli mitmekülgne looja, kes viljeles nii õlimaali, akvarelli, graafikat kui skulptuuri. Tema omapärase stiiliga, helge teos "Häädemeeste maastik kirikuga" esindab hästi kunstnikule omast päikesest kantud koloriiti. Juba lapsena end andeka joonistajana tõestanud Littover pidi aga majandusliku olukorra tõttu oma kunstihariduse saamise edasi lükkama täiskasvanuikka, mil täiendas ennast Tartu Riikliku Kunstimuuseumi kujutava kunsti kursustel.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis.