E-pood
Näitan kõiki 8 tulemust
Priit Pärn “17.30”, 1988
Priit Pärn “Võitlus müüriga”, 1988
Priit Pärn “1:1”, 1986
Priit Pärn “Saar”, 1988
Priit Pärn “Meeste mängud”, 1986
Jaak Adamson “Kuulid”, 1974
Süsi paberil. Raamitud.
Mõõt: 38 x 56 cm.
Omapärase ekspressionismivariandi välja kujundanud Jaak Adamson (1938-2022) on üks eesti erandlikumaid maalijaid ja joonistajaid-graafikuid. 1960-ndail tugevalt oma mänguliselt eksperimenteerivate teostega esile kerkinud Adamson lõi talle ainuomase vormikeele, mida hiljem Slovakkiasse emigreerunud kunstnik seal veelgi edasi arendas.
Käesolevas 1974. aasta teoses on kunstnik kujutanud kaht oma lemmikelementi – päid ja kuule, millede omavaheline suhe on ühest küljest kamraadlik ja teisalt täis võitlusindu. Aluspinna krobelisust ära kasutades kaasab Adamson ebatasasusest tuleneva pingestatuse teadlikult sõnumi teenistusse.
Adamsoni poja mälestuste järgi visandas kunstnik oma ateljees töid sageli just söega, kuid lõpuni selles tehnikas valminud teoseid on kogu tema loomingus teada vaid kaks, milledest käesoleva kinkis kunstnik oma Lõuna-Eestis elanud sugulastele ning teine omandati Tallinnas asuvasse kogusse. Eesti avalikes kogudes on teada kokku ligi 70 Jaak Adamsoni teost, kuid tema hilisemast, peale 1970-ndaid valminud loomingust on säilinud väga vähe töid ning seda enam saame hinnata käesolevat rariteetset söejoonistust.
Priit Pärn “Ühine üritus”, 1988
Ofort, akvatinta paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 16,8 x 13,6 cm, raamiga 33,6 x 31,6 cm.
All vasakul: "Ühine üritus" Ofort, akvatinta 8/70
All paremal: PÄRN 88
Eesti animakunsti üks tähtsamaid nimesid, Priit Pärn (s. 1946), on ka andekas graafik, kelle humoorikad teosed on ajendatud igapäevastest stseenidest. Terava satiirikuna oskab ta neis leida põnevaid lähenemisnurki, mis vaataja muigama panevad. Tema tuntumate joonisfilmide hulka kuuluvad nii “Kilplased” kui “Eine murul”.
Endel Taniloo “Ema lapsega”, 1976
Kunstkivi (betoon). Reljeef.
Mõõdud 63 x 50 x 5 cm.
Endel Taniloo (1923-2019) oli eesti skulptor. Ta õppis aastatel 1940-1943 Tartu Õpetajate Seminaris ning kohe pärast seda aastakese Kõrgemas Kunstikoolis Pallas. Sõja tõttu jäid tema õpingud pooleli ning vabanedes vangilaagrist jätkas ta oma õpinguid aastatel 1946-1952 Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis.
Üle kolmekümne isikunäituse korraldanud Taniloo oli üks esimesi eesti kujureid, kes võttis skulptuurimaterjalina kasutusele dolomiidi.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis.