Õli lõuendil. 1957.
Mõõdud: 65 x 80,2 cm.
All vasakul: E. Silm 57 Pöördel, alusraamile kleebitud paberil: "NATÜÜRMORT PUUVILJADEGA" 57
Maali- ja teatrikunstnik Elsa Starcenko-Silm (1925-2018) lõpetas ERKI 1951. aastal. Aastaid Nukuteatris töötanud kunstniku leivanumbriks teatris olid nukud ja lavamaalingud, lõuendile valmisid aga peamiselt natüürmordid ja maastikud.
Jansenlikus laadis maalitud teoses „Natüürmort puuviljadega“ kasutab Starcenko-Silm enda kogemust lavakujunduse alal, luues harmoonilise kompositsiooni, milles igal elemendil on oma koht. 1950-ndate keskel tegeleti palju materiaalsuse tabamisega ning prooviti läbi maali edasi anda esemete pehmust, läiget, struktuuri. Sügiseselt mahlaste õunte ja ahvatlevate viinamarjadega on kunstnikul see hästi õnnestunud. Väljakallatud märjukesega lööb Starcenko-Silm aga toosti sügisele, mida rõhutavad veelgi oksad vaasis. See on meeleolukas, impressionismi ja realismi omavahelisi piire kompav soe vaade soojale septembrikuisele õhtule.
E-pood
Näitan kõiki 5 tulemust
Viktor Karrus “Põld”, 1979
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 59,2 x 72 cm, raamiga 66 x 79 cm.
All paremal: VKarrus 79.
Pöördel: V. Karrus 1979 Põld. õli
Tartus sündinud ja kasvanud ning 1940. aastal “Pallase” lõpetanud Viktor Karrus (1913-1991) kolis hiljem Tallinnasse, kus muuhulgas osales Balti jaama seinamaalide teostamisel koos Uutmaa, Okase ja Sagritsaga. Karrus on toonud eesti kunsti maaliliselt nauditavaid maastiku- ja linnavaateid, nii ka käesolev, dramaatilise taeva ja kuldse põlluga maal aastast 1979.
Jaan Grünberg “Maastik teega”, 1940-42
MÜÜDUD
Monotüüpia. Raamitud. Signatuur all paremal.
Mõõdud: 45 x 62 cm, koos raamiga 85,5 x 68,5 cm.
Eduard Wiiralti lähedane sõber, pallaslane Jaan Grünberg (1889-1969) elas pikki aastaid Prantsusmaal. Teise maailmasõja algul Eestisse naasnud Grünberg astus siin Kujutavate Kunstnike Keskühingusse. Tema loomingut mõjutas sügavalt prantsuse hilisimpressionistlik maalikunst, mille kese oli värvil. Sama mõju on jälgitav tema 1930. aastate lõpus ja 1940. algul loodud monotüüpiate puhul, millega Grünberg on läinud eesti graafika ajalukku.
Lähtudes Eha Ratniku iseloomustusest kunstniku käekirjast 1979. aastal Tartus toimunud isikunäituse kataloogis, võime teose "Maastik teega" paigutada just 1940. algusaastatesse, mil värvikiht oli nii tihe, et aluspind selle all vaid vaevalt tajutavaks muutus.
Jaan Grünberg “Aiamaastik”, 1950
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 26 x 35 cm. Raamiga 37,5 x 47 cm.
All vasakul: J. Grünberg 50
Nii Konrad Mäe kui Ado Vabbe käe all kunsti õppinud, hiljem Pariisis elanud ning sealsest prantsuse maalikoolist mõjutatud Jaan Grünbergi (1889-1969) loomingust leiame peamiselt maastiku- ning lillemaale, kuid ka mõningaid linnavaateid. 1944. aastal Rootsi põgenenud kunstniku üks signatuurvärve roheline, mida kunstnik sageli armastas kõrvutada tugeva sinise ning oranžikas-punasega. Grünberg ei otsinud täiuslikke jooni, ideaalseid vorme, vaid pidas olulisemaks kunstipärast, uusi vaatenurki pakkuvat tulemust.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis.
Viktor Karrus “Saaremaa maastik”, 1942
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 29 x 54,5 cm, koos raamiga 40 x 66 cm.
Tartus sündinud ja kasvanud ning 1940. aastal “Pallase” lõpetanud Viktor Karrus (1913-1991) kolis hiljem Tallinnasse, kus muuhulgas osales Balti jaama seinamaalide teostamisel koos Uutmaa, Okase ja Sagritsaga. Karrus on toonud eesti kunsti maaliliselt nauditavaid maastiku- ja linnavaateid.