Näitan kõiki 3 tulemust

Henn Roode “Poiss rannakülast”, 1960ndad.

1 000
Õli papil, raamitud. Mõõdud: 28 x 24 cm. Tallinnas sündinud Henn Roode (1924-1974) jõudis elu keerdkäikude tõttu aktiivselt kunstnikuna tegeleda vaid suhteliselt lühikese aja, kuid sel ajal sündinud looming on mitmekülgne ja rikkalik. Käesolev teos on maalitud 1960ndatel aastatel, mil kunstnik koos perega veetis suvesid Pärnumaal Treimanis. Roodet inspireeris sealne maalähedane, ehe ja läbilõhki looduslähedane eluviis, kalurite karm, aastakümneid põlvest põlve edasi kantud amet ning selle kandjad. Kuigi Roode jõudis oma vormianalüüsis abstraktsuseni, võis ta samas maalida looduslähedasi, natuurist inspireeritud  etüüde. Kunstniku vaimustust portreteeritava ehedusest on maalis selgesti tunda. Roode oligi muuhulgas tugev, mitte ainult vormi analüüsiv, vaid ka modelli karakterit tabada püüdev portretist. “Poiss rannakülast” oli eksponeeritud 2020. aastal Viimsi Rannarahva Muuseumis toimunud Henn Roode mereteemaliste maalide isikunäitustel “Meri ja rannarahvas”.

Elsa Starcenko-Silm “Natüümort puuviljadega”, 1957

1 200
Õli lõuendil. 1957. Mõõdud: 65 x 80,2 cm. All vasakul: E. Silm 57 Pöördel, alusraamile kleebitud paberil: "NATÜÜRMORT PUUVILJADEGA" 57 Maali- ja teatrikunstnik Elsa Starcenko-Silm (1925-2018) lõpetas ERKI 1951. aastal. Aastaid Nukuteatris töötanud kunstniku leivanumbriks teatris olid nukud ja lavamaalingud, lõuendile valmisid aga peamiselt natüürmordid ja maastikud. Jansenlikus laadis maalitud teoses „Natüürmort puuviljadega“ kasutab Starcenko-Silm enda kogemust lavakujunduse alal, luues harmoonilise kompositsiooni, milles igal elemendil on oma koht. 1950-ndate keskel tegeleti palju materiaalsuse tabamisega ning prooviti läbi maali edasi anda esemete pehmust, läiget, struktuuri. Sügiseselt mahlaste õunte ja ahvatlevate viinamarjadega on kunstnikul see hästi õnnestunud. Väljakallatud märjukesega lööb Starcenko-Silm aga toosti sügisele, mida rõhutavad veelgi oksad vaasis. See on meeleolukas, impressionismi ja realismi omavahelisi piire kompav soe vaade soojale septembrikuisele õhtule.

Stanislavs Kreics “Tallinna Vanasadama vaade”, 1960-ndad

Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 50 x 70 cm. Maalikunstnik Stanislavs Kreics (1909-1992) lõpetas Läti Kunstide Akadeemia 1947. aastal. Üheks tema õpetajaks oli ka oma aja nimekaimaid kunstnikke, Läti Kunstiakadeemia asutaja Vilhelms Purvitis. Kreicsi lemmikžanr oli meri ja selle ümber kihav rannaelu. Sestap tõmbas sadam teda Tallinnaski, kuhu ta 1960. aastate keskel maalima tuli. Vanasadama vaade oma igapäevaseid toimetusi tegevate linnakodanike, õrnalt suitsevate korstende ning taamal paistvate vanalinna tornidega on kui viiv tagasi ajalukku või põnevasse mängufilmi. Niivõrd hästi on kunstnikul õnnestunud tabada sadama olemus sellisena nagu ta ühes hästi toimivas linnas olema peab – kauba- ja seltskonnaelu keskus, kus vahetuvad nii kaubad kui ideed, tervitatakse ja jäetakse hüvasti, sünnib elu. Oma tasemelt ja teostuselt on see imeline hetk Tallinna Vanasadamast šedööver, mis ei tohiks külmaks jätta ühtegi hea impressionismi austajat.