Näitan kõiki 8 tulemust

Einar Vene “Tantsuharjutus”, 2007

2 900
Akrüül lõuendil. Mõõdud: 80 x 100 cm All paremal: EV.

Uno Roosvalt “Abruka”, 1968

950
Pastell paberil. Raamitud. Mõõdud: km 40,5 x 58,5 cm, raamiga 56,5 x 72,5 cm. All paremal: UROOSVALT 68  

BRON. 19.04 Einar Vene “Kaitseingel”, 2009

2 300
Akrüül lõuendil. Mõõdud 80 x 100 cm Ülal keskel: EV Pöördel raamil: "Kaitseingel" Einar Vene 2009 1980. aastatel tollasesse kunstipilti erandlikult kohamütoloogilise sürrealismiga ilmunud Einar Venest on tänaseks saanud elav klassik, kelle kogu looming seob omavahel Pirita kloostri ja teatud müstilis-maagilise taustsüsteemi. 2009. aastal maalitud teoses põimuvad ufo-nägemus, muretu lapsepõlv, mõistusele seletamatud lood ja Pirita kloostri monumentaalne kirik. Kuna Pirita on ka Vene lapsepõlvekant, tegeleb maal ühtlasi kunstniku kaugete mälestustega, visualiseerides alateadvusest esile kerkivaid mälupilte. Mõte, et last kaitseb alati kaitseingel, on käesoleva teose üks põhiajendeid.

Uno Roosvalt “Naelad I”, 1999

650
Õli, lõuend. Raamitud. Mõõdud: 46 x 38 cm. Maalikunstnik Uno Roosvalt on eesti üks enim auhinnatud kunstnikke. Muuhulgas on ta saanud nii Konrad Mäe medali, Kristjan Raua preemia kui olnud Eerik Haameri nimelise kunsti auhinna laureaat.  

Uno Roosvalt “Norra – E. Munch IV”, 2006

6 400
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 120 x 130 cm Pilt-pildis-printsiip on kunstiajaloos hästi tuntud kompositsioonivõte ja Uno Roosvaldi (1941) maal “Norra – E. Munch” on selle kujukas näide. Suurejoonelisele ja meeleolukale, aga siiski umbisikuliseks jäävale Norra mägimaastiku jäädvustusele maalib Roosvalt esiplaanile ka koopia norra kuulsaima maalikunstniku Edward Munchi ühest tuntuimast maalist “Tüdrukud sillal”. Norra reis jättis Roosvaldile sügava mulje ning inspireerituna piirkonna kaunist loodusest ja kunstist identifitseerib eesti maalija loodusmotiivi tolle maa nimeka kunstniku loominguga. Põneva kordusmotiivina on Roosvalt Munchi maali horisontaalseid silla käsipuid edasi andnud endapoolse edasiarendusena vertikaalsete joonte läbi. Ühtlasi annab mitmekihiline teos võimaluse seda lahti tõlgendada kui jumaliku (loodus) ja kunstliku (maal) kokkukuuluvust, tasakaalus harmooniat.

Richard Uutmaa “Loojangumeri”, 1976

3 400
MÜÜDUD Akvarell paberil. Raamitud. Mõõdud: 35 x 47 cm, raamiga 63,5 x 74,5 cm. All paremal: R. Uutmaa. 76. a. Richard Uutmaad (1905-1977) ja merd ei olnud võimalik lahutada. Kunstnikku paelus meri eelkõige selle lõputute eri ilmete tõttu, olgu see tormine või tüüne, õhtuloojangus või päikesetõusus. "Loojangumere" sügavsinine, mis öö hakul laineharjadel mustjaid toone võtab, flirdib teosel valge vahutava merevahuga, andes edasi võimsa looduse tuultest kantud emotsioone.  

Uno Roosvalt “Modell (Bibi)”, 1961.

2 800
Õli, lõuend. Raamitud. Mõõdud: 100 x 80 cm. Tallinnas sündinud Uno Roosvalt (1941) on eesti üks enim auhinnatud kunstnikke. Muuhulgas on ta saanud nii Konrad Mäe medali, Kristjan Raua preemia kui olnud Eerik Haameri nimelise kunsti auhinna laureaat. Roosvalt on lõpetanud Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi maali eriala Ilmar Kimmi, Johannes Võerahansu ja Lepo Mikko käe all ning tegutsenud pikaaegse pedagoogina, sh EKA maalikateedri juhatajana. Teos “Bibi” kuulub kunstniku varasesse loomeperioodi, ent ometi võib portrees selgelt ära tunda  Roosvalti tulevast käekirja. See on lahendatud rangelt ja stiilselt, must-pruun-hallis koloriidis, mis tundub sobivat tumedapäisele modellile. Bibi-Mai Suumann on luuletaja, kunstnik Aleksander Suumanni abikaasa ning Imat Suumanni ema.

Richard Uutmaa “Eisma”, 1973

MÜÜDUD Akvarell. Raamitud. 50 x 70 cm. Eesti üks esimariniste Richard Uutmaa (1905 - 1977) sündis põhjarannikul Altjal. Pärast sõda müüdi Uutmaa isakodu maha, kuid kunstniku armastus piirkonna vastu oli jätkuvalt suur ning seeõttu ostis ta kohe peale seda endale uue suvilakoha Altja lähedusse Eismale. Ka käesolev teos on maalitud just selles Uutmaale südamelähedases kohas.