E-pood
Näitan kõiki 8 tulemust
Uno Roosvalt “Abruka”, 1968
BRON. 19.04 Einar Vene “Kaitseingel”, 2009
Akrüül lõuendil.
Mõõdud 80 x 100 cm
Ülal keskel: EV
Pöördel raamil: "Kaitseingel" Einar Vene 2009
1980. aastatel tollasesse kunstipilti erandlikult kohamütoloogilise sürrealismiga ilmunud Einar Venest on tänaseks saanud elav klassik, kelle kogu looming seob omavahel Pirita kloostri ja teatud müstilis-maagilise taustsüsteemi.
2009. aastal maalitud teoses põimuvad ufo-nägemus, muretu lapsepõlv, mõistusele seletamatud lood ja Pirita kloostri monumentaalne kirik. Kuna Pirita on ka Vene lapsepõlvekant, tegeleb maal ühtlasi kunstniku kaugete mälestustega, visualiseerides alateadvusest esile kerkivaid mälupilte.
Mõte, et last kaitseb alati kaitseingel, on käesoleva teose üks põhiajendeid.
Uno Roosvalt “Naelad I”, 1999
Uno Roosvalt “Norra – E. Munch IV”, 2006
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 120 x 130 cm
Pilt-pildis-printsiip on kunstiajaloos hästi tuntud kompositsioonivõte ja Uno Roosvaldi (1941) maal “Norra – E. Munch” on selle kujukas näide. Suurejoonelisele ja meeleolukale, aga siiski umbisikuliseks jäävale Norra mägimaastiku jäädvustusele maalib Roosvalt esiplaanile ka koopia norra kuulsaima maalikunstniku Edward Munchi ühest tuntuimast maalist “Tüdrukud sillal”.
Norra reis jättis Roosvaldile sügava mulje ning inspireerituna piirkonna kaunist loodusest ja kunstist identifitseerib eesti maalija loodusmotiivi tolle maa nimeka kunstniku loominguga. Põneva kordusmotiivina on Roosvalt Munchi maali horisontaalseid silla käsipuid edasi andnud endapoolse edasiarendusena vertikaalsete joonte läbi. Ühtlasi annab mitmekihiline teos võimaluse seda lahti tõlgendada kui jumaliku (loodus) ja kunstliku (maal) kokkukuuluvust, tasakaalus harmooniat.
Uno Roosvalt “Modell (Bibi)”, 1961.
Õli, lõuend. Raamitud. Mõõdud: 100 x 80 cm.
Tallinnas sündinud Uno Roosvalt (1941) on eesti üks enim auhinnatud kunstnikke. Muuhulgas on ta saanud nii Konrad Mäe medali, Kristjan Raua preemia kui olnud Eerik Haameri nimelise kunsti auhinna laureaat. Roosvalt on lõpetanud Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi maali eriala Ilmar Kimmi, Johannes Võerahansu ja Lepo Mikko käe all ning tegutsenud pikaaegse pedagoogina, sh EKA maalikateedri juhatajana.
Teos “Bibi” kuulub kunstniku varasesse loomeperioodi, ent ometi võib portrees selgelt ära tunda Roosvalti tulevast käekirja. See on lahendatud rangelt ja stiilselt, must-pruun-hallis koloriidis, mis tundub sobivat tumedapäisele modellile. Bibi-Mai Suumann on luuletaja, kunstnik Aleksander Suumanni abikaasa ning Imat Suumanni ema.
Malle Leis “Lilled LXXXIX”, 1982
MÜÜDUD
Serigraafia. Raamitud.
Mõõdud: 51,7 x 25,4 cm
Serigraafiasarja “Lilled” alustas Malle Leis (1940 – 2017) 1971. aastal. Sellesse kuuluvad tööd varieerusid nii formaadilt, kompositsioonilt, koloriidilt, kui kujutatavalt objektilt ning botaanikasõbrana leidis Leis igale taimeliigile just talle sobiva efektse lahenduse.
Käesolevas teoses on kunstnik peatähelepanu pööranud peenelt rafineeritud koloriidile, kasutades ainult kollase, pruuni ja rohelise erinevaid toone. Taaskord tõestab Leis oskust luua illusioon rikkalikust värvivalikust minimaalsete vahenditega.
Just nii tõstab ta säraval kollasel taustal esile muidu nii põhjamaiselt tagasihoidlikud õunapuu- ja tikrioksad.
Malle Leis “Demisessoonne”, 2000
MÜÜDUD
Serigraafia. Raamitud.
All vasakul: Demisessoonne
All keskel: serigraafia 14/15
All paremal: M. Leis 2000.a.
Mõõdud: Ava 28 x 38 cm. Raamiga: 51 x 61 cm
Malle Leisi (1940-2017) loometee algust iseloomustas sürrealismi ja popkunsti mõju, 1970. aastatel hüperrealismi mõjul toimunud naasmine looduslähedase vormikõne poole, mis kestis tema loomingus elu lõpuni. Lisaks lilledele armastas kunstnik kujutada ka erinevaid aiasaadusi: puu- ja juurvilju ning marju.
Nii esindab „Demisesoonne“ ideaalset näidet klassikalisest Leisi serigraafiast, milles kunstnik demonstreerib oma oskust lihtsate objektidega, maasikate ja mandariinidega, komponeerida ahvatlev teos.
Siinjuures ei vaatle ta pelgalt söödavaid vilju, vaid on suure botaanikaarmastajana jätnud peategelastele külge lopsakad lehed ja paar varrejuppigi, viitena nende kasvukohale koos selle uimastavate lõhnade ning mälestustega.