Näitan kõiki 11 tulemust

Einar Vene “Tantsuharjutus”, 2007

2 900
Akrüül lõuendil. Mõõdud: 80 x 100 cm All paremal: EV.

Evi Tihemets “Suur laine”, 1985

800
Pehmelakk paberil. Müügil raamimata kujul. Soovi korral saame olla abiks raamimise teostamisel. Mõõdud: plm 73 x 62 cm, lm 80,5 x 65,5 cm. All vasakul: "Suur laine" (pehmelakk) 28/35 All paremal: E. Tihemets 85

Evi Tihemets “Mahalangenud puu”, 1987/1989

800
Pehmelakk paberil. Raamimata. Mõõdud: plm 73 x 63,5 cm, lm 83 x 71 cm. All vasakul: "Mahalangenud puu" (pehmelakk) 6/50 All paremal: E. Tihemets 87 89

Evi Tihemets “Estonia”, 1981

280
Pehmelakk paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 23,5 x 22,5 cm, raamiga 41 x 36,8 cm All vasakul: ´Estonia 75´ (pehmelakk) All paremal: E. Tihemets 81.a. Teos vajab puhastust.

BRON. 19.04 Einar Vene “Kaitseingel”, 2009

2 300
Akrüül lõuendil. Mõõdud 80 x 100 cm Ülal keskel: EV Pöördel raamil: "Kaitseingel" Einar Vene 2009 1980. aastatel tollasesse kunstipilti erandlikult kohamütoloogilise sürrealismiga ilmunud Einar Venest on tänaseks saanud elav klassik, kelle kogu looming seob omavahel Pirita kloostri ja teatud müstilis-maagilise taustsüsteemi. 2009. aastal maalitud teoses põimuvad ufo-nägemus, muretu lapsepõlv, mõistusele seletamatud lood ja Pirita kloostri monumentaalne kirik. Kuna Pirita on ka Vene lapsepõlvekant, tegeleb maal ühtlasi kunstniku kaugete mälestustega, visualiseerides alateadvusest esile kerkivaid mälupilte. Mõte, et last kaitseb alati kaitseingel, on käesoleva teose üks põhiajendeid.

Evi Tihemets “Õhtune pilt”, 1963

540
Lito, raamitud. Mõõdud: 25,5 x 35,5 cm. Koos raamiga: 55 x 63 cm. Kahekordne Kristjan Raua preemia võitja Evi Tihemets (s. 1932) on osa võtnud arvukatest näitustest nii Eestis kui välismaal. Mitmekülgne kunstnik oli üks esimesi, kes 1960ndatel Eesti graafikas värvi kasutama hakkas. Nii on ka käesoleval litol just värvid need, mis romantilise õhtu atmosfääri ilmekalt edasi kannavad.

Evi Tihemets “Sadamas”, 1963

1 040
Värviline lito. Raamitud. Mõõdud 64 x 49 cm (koos raamiga 70 x 84) Kunstnik Evi Tihemets (s. 1932) oli üks esimesi, kes 1960. aastatel tõi eesti graafikasse järjekindlalt ja tulemusrikkalt värvi kui ühe olulise väljendusvahendi. 2013. aastal määrati Tihemetsale võimsa, 80. sünnipäevale pühendatud seitsme isikunäituse eest Kristjan Raua preemia.

Evi Tihemets “Rändpüük Saaremaal”, 1961

1 140
Söövitus. Raamitud. Mõõdud: 35 x 45 cm, raamiga 55,2 x 64,6 cm. Kahekordne Kristjan Raua preemia võitja Evi Tihemets (s. 1932) on osa võtnud arvukatest näitustest nii Eestis kui välismaal. Kalurite igapäevaelu elutruuks kujutamiseks võttis Tihemets ette reise Eesti saartele ning jälgis, paber ja pliiats käes nende tegemisi, mille põhjal hiljem ateljees valmisid meisterlikud austusavaldused kalurite tööle.

Evi Tihemets “Natüürmort”, 1964

MÜÜDUD Lito, raamitud. Mõõdud: plm 33 x 44 cm, koos raamiga 63 x 72 cm. Graafik Evi Tihemets (s. 1932) oli üks esimesi kunstnikke, kes Eestis 1960ndate algul koloreeritud graafikat hakkas harrastama. Ka käesolev natüürmort pärineb just sellest ajast. Tihemets on oma loomingu eest saanud rohkelt auhindu, sh Kristjan Raua preemiaga on teda premeeritud lausa kahel korral.

Malle Leis “Lilled LXXXIX”, 1982

MÜÜDUD Serigraafia. Raamitud. Mõõdud: 51,7 x 25,4 cm Serigraafiasarja “Lilled” alustas Malle Leis (1940 – 2017) 1971. aastal. Sellesse kuuluvad tööd varieerusid nii formaadilt, kompositsioonilt, koloriidilt, kui kujutatavalt objektilt ning botaanikasõbrana leidis Leis igale taimeliigile just talle sobiva efektse lahenduse. Käesolevas teoses on kunstnik peatähelepanu pööranud peenelt rafineeritud koloriidile, kasutades ainult kollase, pruuni ja rohelise erinevaid toone. Taaskord tõestab Leis oskust luua illusioon rikkalikust värvivalikust minimaalsete vahenditega. Just nii tõstab ta säraval kollasel taustal esile muidu nii põhjamaiselt tagasihoidlikud õunapuu- ja tikrioksad.

Malle Leis “Demisessoonne”, 2000

MÜÜDUD Serigraafia. Raamitud. All vasakul: Demisessoonne All keskel: serigraafia 14/15 All paremal: M. Leis 2000.a. Mõõdud: Ava 28 x 38 cm. Raamiga: 51 x 61 cm Malle Leisi (1940-2017) loometee algust iseloomustas sürrealismi ja popkunsti mõju, 1970. aastatel hüperrealismi mõjul toimunud naasmine looduslähedase vormikõne poole, mis kestis tema loomingus elu lõpuni. Lisaks lilledele armastas kunstnik kujutada ka erinevaid aiasaadusi: puu- ja juurvilju ning marju. Nii esindab „Demisesoonne“ ideaalset näidet klassikalisest Leisi serigraafiast, milles kunstnik demonstreerib oma oskust lihtsate objektidega, maasikate ja mandariinidega, komponeerida ahvatlev teos. Siinjuures ei vaatle ta pelgalt söödavaid vilju, vaid on suure botaanikaarmastajana jätnud peategelastele külge lopsakad lehed ja paar varrejuppigi, viitena nende kasvukohale koos selle uimastavate lõhnade ning mälestustega.