E-pood
Näitan kõiki 7 tulemust
Raul Meele mapp “Kallistus”, 1989
Mapp koosneb kuuest signeeritud graafilisest lehest (serigraafia):
Teosed "Kallistus I-VI", 42/60, 1989. a.
Näidisena on välja toodud kaks tõmmist: "Kallistus I" ja "Kallistus VI".
Raul Meel on eesti kunsti üks põnevamaid figuure. Lääne kunstituulte mõjudel sai temast 1970-ndatel tuntuim neoavangardi esindaja, kelle loomingukeeleks oli minimalism. Ka käesoleva teose valmimise ajal tegeles ta aktiivselt kunstiuuendustega. 1989. aastal valminud teos “Kallistus II” on esinenud mitmetel näitustel, sh 2018. aasta Kumu näitusel “Ajalugu pildis – pilt ajaloos”.
Huvi korral saame mapi sisu lähemalt näidata, selleks palun kirjutage meile: info@alleegalerii.ee
Efraim Allsalu “Tartu Peetri kirik”, 1970
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 73 x 100 cm
1954. aastal ERKI kiitusega lõpetanud Efraim Allsalu (1929-2006) tunneme kui tundliku värvitajuga kunstnikku. Nii portreedes, natüürmortides, linnavaadetes kui poolabstraktsetes kompositsioonides oma isikupärase autoritehnika tõttu silma jäänud kunstniku puhul hinnatakse lisaks tema eksperimenteerivat loojanatuuri.
Allsalu üheks signatuurvärviks olid pruuni eri varjundid, millede leidmisel ja segamisel oli ta erakordselt andekas. Tartus asuv, mäe otsas kõrguv Peetri kirik oli kunstnikule oluliseks paigaks ning sama kiriku kalmistule on kunstnik ka ise maetud – koht, kus teiste seas puhkavad ka Konrad Mägi ja Ado Vabbe.
Emajõe ürgoru nõlval asuv uusgooti stiilis kirik sulandub teosel harmooniliselt ümbritsevasse keskkonda. Andes edasi paiga püha erilisust, on kunstnik eriliselt sümboolselt ja pühalikult kujutanud hoone kohal asuvat taevast.
Silvia Jõgever “Liblikas”, 1967
Guašš. Raamitud.
Mõõdud: 31 x 43 cm
Tartu üks huvitavamaid naiskunstnikke Silvia Jõgever (1924-2005) on eri aastakümnetel viljelenud abstraktset laadi figuratiivse kõrval. Mõlemas žanris on ta olnud intimist ning ehitanud kompositsioone üles küll ühelt poolt kontrastidele, kuid teisalt nende puhtatoonilisele selgele harmooniale.
1960. aastate teine pool oli aeg, mil üldisest abstraktsionismilainest oli haaratud ka Jõgever. Soosteri, Ohaka ja Roode sõpruskonda kuulunud kunstniku teosed olid oma aja kohta julged ja eristuvad, neis oli ühekorraga nii mässumeelsust kui selget struktuuri.
Nii on poolabstraktsel „Liblikalgi“ lõputu arv reaalseid ja vaid ettekujutatavaid tiibu, mis väänduvad üksteisesse, jäädes siiski õhuliseks ning korrastatuks.
Efraim Allsalu “Akt vaasiga”, 1995
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 58 x 53,5 cm
All paremal: EAllsalu 95
Tartu koolkonda esindavat Efraim Allsalu (1929-2006) tunneme kui tundliku värvitajuga kunstnikku. ERKI 1954. aastal kiitusega lõpetanud kunstnik armastas aktimaali žanri ja siinne teos 1990. aastatest on tema stiili iseloomulik näide.
Kergelt unenäolisena mõjuval naisekujutisel keskendub pilk modelli näole ja punastele huultele, mis teose kompositsioonis erootilist laengut väljendab. Kaunist figuuri ümbritsev värviväli on justkui pastelsetes toonides abstraktne maal, harmoniseerudes ookrivärvis naisekehaga.
Allsalu katsetusaltile loojanatuurile kohaselt on ta maalimiseks kasutanud masoniidi karedamat poolt, mis oma poorse struktuuriga tekitab põnevaid uusi mustreid ning võimendab veelgi teosest saadavat emotsiooni.
Raul Meel “Kallistus V”, 1989
MÜÜDUD
Segatehnika paberil. Raamimata.
Mõõdud: lm 67 x 45 cm.
All vasakul: HC
All keskel: Kallistus V
All paremal: Meel 89
Raul Meel on eesti kunsti üks põnevamaid figuure. Lääne kunstituulte mõjudel sai temast 1970-ndatel tuntuim neoavangardi esindaja, kelle loomingukeeleks oli minimalism. Ka käesoleva teose valmimise ajal tegeles ta aktiivselt kunstiuuendustega. 1989. aastal valminud teos “Kallistus II” on esinenud mitmetel näitustel, sh 2018. aasta Kumu näitusel “Ajalugu pildis – pilt ajaloos”.
Raul Meel “Kallistus II”, 1989
MÜÜDUD
Lehe mõõt: 67,5 x 45 cm.
Raamimata, soovi korral aitame meelsasti raami valikul kaasa (hind sõltub raamist).
Raul Meel on eesti kunsti üks põnevamaid figuure. Lääne kunstituulte mõjudel sai temast 1970-ndatel tuntuim neoavangardi esindaja, kelle loomingukeeleks oli minimalism. Ka käesoleva teose valmimise ajal tegeles ta aktiivselt kunstiuuendustega. 1989. aastal valminud teos "Kallistus II" on esinenud mitmetel näitustel, sh 2018. aasta Kumu näitusel "Ajalugu pildis - pilt ajaloos".
Silvia Jõgever “Baleriin roosas kleidis”, 1962
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 62 x 51 cm
Silvia Jõgeveri (1924-2005), nagu mitme teise hilispallaslasest naiskunstniku loomingut iseloomustab uusrealistliku väljenduslaadi edasiarendamine 1960. aastatel isikupäraselt dekoratiivseks laadiks ning Jõgeveri puhul saab seda seostada fovismi järgiva vormistilisatsiooniga.
Naisaktid ja naiseportreed on Jõgeveri meelisžanrid ja 1962. aastal maalitud “Baleriin roosas kleidis” on hea näide selle kümnendi moodsast eesti kunstist. Tollal populaarse, tugeval kontuurjoonel baseeruva nn karmi stiili ühendab Jõgever sujuvalt foovilike suurte värvipindade ja üldistavate joontega.
Teoses valitsev mõtlik meeleolu on tunnetuslikuks kontrastiks modelli elukutsega seonduvale – tants kui rõõm. Väga huvitav ja koloriidilt meisterlik ning samas üllatav on opereerimine väheste värvitoonidega. Nii tasakaalustab lillat tausta tantsijanna roosa kleit, teose värviaktsendiks on aga kleidi sinised õlapaelad.