Väliseesti kunstnikuna suurema osa oma elust Kanadas elanud, kuid tõsihingelise eestlasena seal eesti kunsti näituseid korraldanud Joann Saarniit (1909 – 1984) päris oma armastuse värvide vastu August Jansenilt. Arvukate autasudega tunnustatud kunstniku teoseid on enda kogudesse ostnud mitmed muuseumid nii Eestis kui välismaal.
Saarniidu teosed võluvad oma emotsionaalse laetusega. Kunstniku signatuurvärvid – sinine ja kollakaspruun, mille kümnete eri toonidega mängides loob ta põnevaid tuulest viidud maailmu – on selgelt esindatud ka teoses "The lake of two rivers".
E-pood
Näitan kõiki 9 tulemust
Joann Saarniit “Kullast kallim kodumaa”
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 50,5 x 60,5 cm, raamiga 60,5 x 70,5 cm.
All vasakul: SAARNIIT
Suurema osa oma elust Kanadas elanud, kuid tõsihingelise eestlasena seal eesti kunsti näituseid korraldanud Joann Saarniit (1909 – 1984) päris oma armastuse värvide vastu August Jansenilt. Arvukate autasudega tunnustatud kunstniku teoseid on enda kogudesse ostnud mitmed muuseumid nii Eestis kui välismaal.
Joann Saarniit “Neli naist ja neli veskit”, 1961
Segatehnika paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 22 x 34 cm, raamiga 52 x 61,5 cm.
All vasakul: John Saarniit 61.
Aasta enne oma esimest isikunäitust Kanadas valminud Joann Saarniidu teos "Neli naist ja neli veskit" eristub pagulaskunstniku loomingus nii tehnika kui temaatika poolest. Tuntud rohkem kui õlimaalija, kelle meelismaterjaliks oli masoniit, kasutab Saarniit siin hoopis väikeformaadilist paberit ning lisab pliiatsiga joonistatud baasile akvarelli. Mida neli naist — või nunna? — Don Quijotelikus stseenis parajasti arutavad, jääb vaataja otsustada.
Efraim Allsalu “Tartu Peetri kirik”, 1970
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 73 x 100 cm
1954. aastal ERKI kiitusega lõpetanud Efraim Allsalu (1929-2006) tunneme kui tundliku värvitajuga kunstnikku. Nii portreedes, natüürmortides, linnavaadetes kui poolabstraktsetes kompositsioonides oma isikupärase autoritehnika tõttu silma jäänud kunstniku puhul hinnatakse lisaks tema eksperimenteerivat loojanatuuri.
Allsalu üheks signatuurvärviks olid pruuni eri varjundid, millede leidmisel ja segamisel oli ta erakordselt andekas. Tartus asuv, mäe otsas kõrguv Peetri kirik oli kunstnikule oluliseks paigaks ning sama kiriku kalmistule on kunstnik ka ise maetud – koht, kus teiste seas puhkavad ka Konrad Mägi ja Ado Vabbe.
Emajõe ürgoru nõlval asuv uusgooti stiilis kirik sulandub teosel harmooniliselt ümbritsevasse keskkonda. Andes edasi paiga püha erilisust, on kunstnik eriliselt sümboolselt ja pühalikult kujutanud hoone kohal asuvat taevast.
Enno Hallek “Kollane kohver”, 1995-2019
Segatehnika vineeril.
Mõõdud: 106,5 x 122 cm.
Ees ülal: Enno Hallek
Pöördel all: Enno Hallek
Rohukülas sündinud ning hiljem Skandinaavia popkunsti üheks pioneeriks kujunenud Enno Hallek sai kunstihariduse Stockholmi Kunstikõrgkoolis. Tema fantaasiarikas kunst on oma olemuselt sotsiaalne ning samal ajal esteetiline – nii nagu kunstniku ühed monumentaalsemad linnaruumi teosed Stockholmi metroojaamas ja Võidukaare mosaiikidel.
Halleki jaoks on oluline kunsti portatiivsus ning maalitud vineertahvlitest teos “Kollane kohver” on sellise põhimõtte oivaline näide – selle saab riputada kas seinale, keerata selle külge üle nädala (sest ka teose teine pool on maalitud) või jalutada sellega mööda suurlinna tänavaid nagu ridiküli või seljakotiga. Nii jõuab kunst automaatselt avalikku ruumi ja estetiseerib keskkonda, pakkudes visuaalset naudingut kaaskodanikele.
Efraim Allsalu “Akt vaasiga”, 1995
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 58 x 53,5 cm
All paremal: EAllsalu 95
Tartu koolkonda esindavat Efraim Allsalu (1929-2006) tunneme kui tundliku värvitajuga kunstnikku. ERKI 1954. aastal kiitusega lõpetanud kunstnik armastas aktimaali žanri ja siinne teos 1990. aastatest on tema stiili iseloomulik näide.
Kergelt unenäolisena mõjuval naisekujutisel keskendub pilk modelli näole ja punastele huultele, mis teose kompositsioonis erootilist laengut väljendab. Kaunist figuuri ümbritsev värviväli on justkui pastelsetes toonides abstraktne maal, harmoniseerudes ookrivärvis naisekehaga.
Allsalu katsetusaltile loojanatuurile kohaselt on ta maalimiseks kasutanud masoniidi karedamat poolt, mis oma poorse struktuuriga tekitab põnevaid uusi mustreid ning võimendab veelgi teosest saadavat emotsiooni.
Enno Hallek “Maailm”, u 1960-1970-ndad
Siiditrükk paberil. Raamitud.
Mõõdud: Plm 53,5 x 51,5 cm.
All vasakul: A.E. 5/10 Maailm
All paremal: Enno Hallek
Skandinaavia ja Eesti popkunsti elav klassik Enno Hallek kandis ka oma graafikasse üle tema maalidelt ja reljeefidest tuttavad motiivid, samuti talle ainuomase ereda ja rõõmsavärvilise paleti.
Südame kujund, lilled ja lind kannavad selles suurepärases töös kunstniku elujaatavat sõnumit, kokkukuuluvust universumiga ja ja igavese armastuse tähendust. “Maailma” autoritõmmises on hoomata ka 1960. aastate hipiajastu esteetikat ja “Make love not war” ideoloogiat.
2011 võitis Hallek Kristjan Raua preemia ning 2020. aastal Eerik Haameri nimelise kunstiauhinna. Siiani korraldab hetkel Rootsis elav kunstnik aktiivselt näituseid.
Joann Saarniit “Talvemaastik”, 1940ndad-1950ndad
MÜÜDUD
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 50,5 x 61,5 cm, raamiga 60 x 70,5 cm.
All paremal: SAARNIIT
Suurema osa oma elust Kanadas elanud, kuid tõsihingelise eestlasena seal eesti kunsti näituseid korraldanud Joann Saarniit (1909 – 1984) päris oma armastuse värvide vastu August Jansenilt. Arvukate autasudega tunnustatud kunstniku teoseid on enda kogudesse ostnud mitmed muuseumid nii Eestis kui välismaal.
Tema loomingu üks signatuurvärve, pruun, on käesoleval teosel leidnud särava paarilise lumelt kiirgava valge näol. Pealelõunase päikese uimastav valgus muudab talvise jõemaastiku soojaks ja koduseks kandes endas igatsuslikku emotsiooni, mida Eestimaa loodus tema südamesse oli jätnud.
Joann Saarniit “Teekonna lõpp”, 1970
MÜÜDUD
Segatehnika masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 40,5 x 45 cm, raamiga 51,5 x 57 cm.
All paremal: Joann Saarniit
Sõja ajal läände põgenenud Joann Voldemar Saarniidust (1909-1984) kujunes Eesti üks suurimaid patrioote Kanadas.
Isiklikku teekonda loomingus kajastav kunstniku teostes on alati palju emotsiooni, kirge ning sümboleid, nii et nende kogemine muutub justkui vaataja iseenda teeks ajaloorattal. Käesoleval abstraktsuse piire kompaval maalil on Saarniit teosele valanud kogu enda sees pulbitseva – koduigatsuse, armastuse looduse vastu ning lõputu loomekire. Kunstniku pandud tähenduslik pealkiri tähistab justkui lõplikku kohalejõudmist, hingerahu saavutamist olevaga.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis.