Näitan kõiki 3 tulemust

Ludvig Oskar “Harjumaa maastik jõega”, 1920-30ndad

1 350
MÜÜDUD Õli papil. Raamitud. Mõõdud 32,3 x 39 cm, raamiga 43 x 49,5 cm. Pöördel: Ludwig Oskar 5/I 1874 - 1/IV 1951 Kuusalus sündinud Ludvig Oskari loomingust leiame sageli tema kodukandi, väga suure tõenäosusega on ka käesolev teos just sealkandis maalitud. Legendaarsete Ants Laikmaa, Paul Raua ning Karl Winkleri käe all kunstihariduse saanud Oskar leidis enda käekirja sumedates maastikumaalides. Küpseid toone elegantselt sisse pikitud värskendavate värvilaikudega ilmestanud kunstnik oli muuhulgas õpetajaks Evald Okasele.  

Eduard Spoerer “Austrikasvandus Normandias”, 19. sajandi lõpp

1 450
Õli. Raamitud. Mõõdud: 46,4 x 65 cm. Raamiga 59 x 77 cm. Tallinnas sündinud Eduard Spoerer (1841-1898) õppis 1859-1868 Peterburi Kunstide Akadeemias. Alates 1870. aastast elas ta Düsseldorfis, kus sai muuhulgas näpunäiteid kuulsalt baltisaksa kunstnikult Eugen Dückerilt. Peale Saksamaa ja Šveitsi on Spoerer palju maalinud Prantsusmaal, eriti Bretannias ja Normandias. Just viimase aineil on valminud ka käesolev teos.  

Stanislavs Kreics “Tallinna Vanasadama vaade”, 1960-ndad

Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 50 x 70 cm. Maalikunstnik Stanislavs Kreics (1909-1992) lõpetas Läti Kunstide Akadeemia 1947. aastal. Üheks tema õpetajaks oli ka oma aja nimekaimaid kunstnikke, Läti Kunstiakadeemia asutaja Vilhelms Purvitis. Kreicsi lemmikžanr oli meri ja selle ümber kihav rannaelu. Sestap tõmbas sadam teda Tallinnaski, kuhu ta 1960. aastate keskel maalima tuli. Vanasadama vaade oma igapäevaseid toimetusi tegevate linnakodanike, õrnalt suitsevate korstende ning taamal paistvate vanalinna tornidega on kui viiv tagasi ajalukku või põnevasse mängufilmi. Niivõrd hästi on kunstnikul õnnestunud tabada sadama olemus sellisena nagu ta ühes hästi toimivas linnas olema peab – kauba- ja seltskonnaelu keskus, kus vahetuvad nii kaubad kui ideed, tervitatakse ja jäetakse hüvasti, sünnib elu. Oma tasemelt ja teostuselt on see imeline hetk Tallinna Vanasadamast šedööver, mis ei tohiks külmaks jätta ühtegi hea impressionismi austajat.