Üks tuntumaid figuraalkompositsioonide loojaid eesti graafikas, Richard Kaljo (1914-1978), katsetas kätt nii skulptuuris, maalis kui graafikas, kuid lõpetas „Pallase“ just viimasel erialal. Tema kunstnikuanne arenes juba varakult ning nii lõpetas ta meisterliku joonistajana kooli oma kaasõpilastest tunduvalt kiiremini.
Kunstiteadlase Jüri Haini sõnul oli sõjaeelne aasta ning sõjaaeg kunstniku loomingu tippaegu, millele samaväärselt tuli järg alles 1950. aastate lõpust (Jüri Hain „Aktimeister Richard Kaljo“, Eesti Päevaleht, 01.03.2001). Just sel perioodil valminud „Istuv akt“, vahel nimetatud ka „Aktiks seljavaates“ oli graveerimislaadilt lakooniilne, kuid nõtkelt vormi jälgiv ning juhatas varase tööna sisse hiljem olulise koha võtnud aktigravüüride rea Kaljo loomingus. Teos on reprodutseeritud Kumu näitusega “Richard Kaljo. Lood graafikas ja kirjades“ kaasnenud kataloogis (2014, lk 50).
E-pood
Näitan kõiki 18 tulemust
Silvi Liiva “Tuules”, 1984
Silvi Liiva “Udu”, 1994
Söövitus paberil.
Mõõdud: Plm 49,5 x 64 cm.
All vasakul: Udu. etching. 7/30
All paremal: Silvi Liiva 1994
Lõuna-Eestist Värskast pärit graafik Silvi Liiva (1941-2023) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia). Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.
Richard Kaljo “Meesterahva kehaehitus ja suguelu”
Edgar Valter “Emaga lugemas”, 1964
Monotüüpia paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 24 x 36,5 cm, raamiga 42,5 x 55 cm.
All vasakul: Monotüüp. , 1964
All paremal: Edgar Valter
All paremal plaadil: EW 64
Edgar Valter (1929-2006) sündis kaheksalapselises peres ning päris oma haruldase joonistamisande lätlasest onult, Läti Vabariigi vapi kujundanud kuulsalt graafikult Vilis Kruminšilt. Eelkõige tunneme Valterit tema värviküllase loomingu poolest ning seda haruldasemad on monokroomsed tööd tema loomingus.
Edgar Valter “Kelgutaja”,1963
Monotüüpia paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 23 x 16 cm, raamiga 41 x 34,5 cm.
All vasakul: Monotüüpia, 1963
All paremal: Edgar Valter
Edgar Valterit (1929-2006) tunneme eelkõige tema muinasjutulise loomingu poolest. Kunstnik leidis inspiratsiooni elu lihtsatest asjadest, mõtetest ja tunnetest. Nii on Valter jäädvustanud hetke kelgumäele jalutavast lapsest, kes koos kolme raagus puuga moodustab nostalgilise hõnguga kompositsiooni.
Silvi Liiva “Lilleväli”, 2006
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 16,5 x 14,5 cm, raamiga 32 x 27 cm.
All vasakul: Lilleväli. ofort 14/50
All paremal: Silvi Liiva 2006
Setomaalt Värskast pärit graafik Silvi Liiva (s 1941) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia) ja neljal korral Kunstnike Liidu aastapreemia. Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.
Silvi Liiva “Pruut”, 1992
Silvi Liiva “Ootel”, 1992
MÜÜDUD
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 23,8 x 18 cm, raamiga 36 x 28,5 cm.
All vasakul: Ootel. ofort. 11/50
All paremal: Silvi Liiva 1992
Setomaalt Värskast pärit graafik Silvi Liiva (s 1941) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia) ja neljal korral Kunstnike Liidu aastapreemia. Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.
Liiva üks meelistehnikaid on olnud ofort, mis oma pehmusega võimaldab tundevarjundeid eriti hästi esile tuua. Sageli kehastavad neid tema loomingus haldjataolised naiskujud, keda kunstnik kujutab nii sürreaalsemates kui igapäevasemates situatsioonides. Teos "Ootel" annab meisterlikult edasi seda veidi hirmutavat, aga samas ootusärevat emotsiooni, mida igasugune uue saabumine endas kätkeb.
Silvi Liiva “Igatsus”, 1992
MÜÜDUD
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 24 x 17,8 cm, raamiga 38 x 28,5 cm.
All vasakul: Igatsus. ofort. 13/50
All paremal: Silvi Liiva 1992
Oma õrna, subliimse kujutlusviisiga tuntuks saanud Silvi Liiva on pälvinud mitmel korral Kunstnike Liidu aastapreemia. Tema haldjaid meenutavad õrnad naised jutustavad alati lugusid, mis sageli on seotud ootuste ja igatsusega.
Silvi Liiva “Kesköö”, 1994
MÜÜDUD
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 15 x 14,5 cm, raamiga 36 x 21,8 cm.
All vasakul: Kesköö. ofort. 2/30
All paremal: Silvi Liiva 1994
Lõuna-Eestist Värskast pärit graafik Silvi Liiva (s 1941) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia). Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.
Kesköö on mütoloogias sageli tähistanud maagia sündimise aega ning nii on ka Liiva teosel "Kesköö" teosele tabatud just millegi suure ja vägeva algus.
Edgar Valter “Lapsed hommikus”, 1964
Monotüüpia paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 36,5 x 24,5 cm, raamiga 57 x 42 cm.
All vasakul: Lapsed hommikus, monotüüp. 1964
All paremal: Edgar Valter
Edgar Valter (1929-2006) sündis kaheksalapselises peres ning päris oma haruldase joonistamisande lätlasest onult, Läti Vabariigi vapi kujundanud kuulsalt graafikult Vilis Kruminšilt. Ka Valteri loomingus on lapsed korduv motiiv ning väga sageli räägivad need teosed unistamisest, lootustest ja õhkamisest millegi uue ja suure poole, nii ka käesoleval teosel.
Richard Kaljo “Lai tänav”, 1957
MÜÜDUD
Puugravüür. Müüakse lehe kujul.
Mõõdud: Plm 13 x 10 cm
All paremal: R Kaljo
Richard Kaljo (1914-1978) esimesteks joonistusõpetajateks Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumis õppides olid Eduard Ole ning Agu Peerna. 1936. aastal Pallasesse astunud Kaljo alustas maali- ning skulptuuriõpingutega, kuid lõplikult jäi tema süda siiski graafika juurde ning just selle eriala lõpetas ta Roman Vaheri käe all 1940. aastal.
Richard Kaljo viljeles ka nii linoollõiget kui kuivnõela, kuid tema põhialaks oli puugravüür, milles valmisid figuraalkompositsioonid, portreed, aktid ja linnavaated. Laia tänava valgusvihku püüdnud teos esindab hästi Kaljo filigraansust ja meisterlikkust.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis.
Richard Kaljo “Eeden”, 1967
Puugravüür. Raamitud.
Mõõdud: plm 24 x 18 cm, raamiga 42 x 35,5 cm
All vasakul: "Eeden" puugravüür 1967 200/84 RKaljo
Richard Kaljo (1914-1978) viljeles ka nii linoollõiget kui kuivnõela, kuid tema põhialaks oli puugravüür, milles valmisid figuraalkompositsioonid, portreed, aktid ja linnavaated. Üht ajaloo kuulsaimat müütilist stseeni käsitlev teos "Eeden" oli eksponeeritud 2014. aastal Kumus toimunud näitusel "Richard Kaljo. Lood graafikas ja kirjades" ning kuulub ka Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni.
Edgar Valter “Aadam ja Eeva”, 1965
Monotüüpia paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 28,5 x 44,5 cm, raamiga 42,5 x 58,5 cm.
All vasakul: Monotüüp. 1965
All paremal: Edgar Valter
Edgar Valter (1929-2006) sündis kaheksalapselises peres ning päris oma haruldase joonistamisande lätlasest onult, Läti Vabariigi vapi kujundanud kuulsalt graafikult Vilis Kruminšilt. Eelkõige tunneme Valterit tema värviküllase loomingu poolest ning seda haruldasemad on monokroomsed tööd tema loomingus.
Edgar Valter “Kuldkalake”,1963
MÜÜDUD
Monotüüpia paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 16 x 23 cm, raamiga 34,5 x 41 cm.
All vasakul: Monotüüpia, 1963
All paremal: Edgar Valter
Edgar Valterit tunneme eelkõige tema muinasjutulise loomingu poolest. Kunstnik leidis inspiratsiooni elu lihtsatest asjadest, mõtetest ja tunnetest. Noorte, alles oma unistuste ja elu alguses olevate tütarlaste huviorbiiti on käesoleval teosel sattunud kuldkalake, kes saab täita ka kõige salajasemad soovid.
Edgar Valter “Poiss ja kaelkirjak”, 1964
Silvi Liiva “Pühapäev”, 1978
MÜÜDUD
Ofort. Raamitud.
Mõõdud: lm 21 x 34 cm.
Kunstnik Silvi Liiva (s. 1941) lõpetas ERKI üheaegselt Marju Mutsuga ning nagu paljud noored kunstnikud sel perioodil, oli tema kunst algul tugevasti mõjutatud sürrealismist selle keskendatusega alateadvusele, inimese tundemaailmale. Liiva meelistehnikaks 1970-ndatel oli ofort, mis oma õrnusega võimaldas tundevarjundeid eriti hästi esile tuua.