Näitan kõiki 14 tulemust

Kalju Nagel “Kikajärve motiiv Paganamaalt”, 1961

2 400
Õli papil. Raamitud. Mõõdud: 32 x 41 cm, raamiga 48 x 57 cm. Pöördel: Kikajärve motiiv Paganamaalt.

Kalju Nagel “Maastik rukkihakkidega”, 1950ndad

2 300
Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 35 x 57 cm, raamiga 52 × 74 cm. All vasakul: Kalju Nagel Pöördel: Kalju Nageli maal (nimetu) u 50-ndatest kinnitab pojapoeg Karl-Kristjan Nagel (35x57 cm)

Kalju Nagel “Suvila aed Peedul”, 1971

1 100
Süsi paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 30,5 x 43 cm, raamiga 47 x 58 cm. All paremal: K Nagel 71. Pöördel: Tegemist on Kalju Nageli suvila ajaga Peedul, Elva lähedal. Lemming Nageli ja Karl Nageli (pojapoeg) lapsepõlvekoht. K Nagel

Edgar Valter “Emaga lugemas”, 1964

1 000
Monotüüpia paberil. Raamitud. Mõõdud: km 24 x 36,5 cm, raamiga 42,5 x 55 cm. All vasakul: Monotüüp. , 1964 All paremal: Edgar Valter All paremal plaadil: EW 64 Edgar Valter (1929-2006) sündis kaheksalapselises peres ning päris oma haruldase joonistamisande lätlasest onult, Läti Vabariigi vapi kujundanud kuulsalt graafikult Vilis Kruminšilt. Eelkõige tunneme Valterit tema värviküllase loomingu poolest ning seda haruldasemad on monokroomsed tööd tema loomingus.

Edgar Valter “Kelgutaja”,1963

500
Monotüüpia paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 23 x 16 cm, raamiga 41 x 34,5 cm. All vasakul: Monotüüpia, 1963 All paremal: Edgar Valter Edgar Valterit (1929-2006) tunneme eelkõige tema muinasjutulise loomingu poolest. Kunstnik leidis inspiratsiooni elu lihtsatest asjadest, mõtetest ja tunnetest. Nii on Valter jäädvustanud  hetke kelgumäele jalutavast lapsest, kes koos kolme raagus puuga moodustab nostalgilise hõnguga kompositsiooni.

Edgar Valter “Lapsed hommikus”, 1964

Monotüüpia paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 36,5 x 24,5 cm, raamiga 57 x 42 cm. All vasakul: Lapsed hommikus, monotüüp. 1964 All paremal: Edgar Valter Edgar Valter (1929-2006) sündis kaheksalapselises peres ning päris oma haruldase joonistamisande lätlasest onult, Läti Vabariigi vapi kujundanud kuulsalt graafikult Vilis Kruminšilt. Ka Valteri loomingus on lapsed korduv motiiv ning väga sageli räägivad need teosed unistamisest, lootustest ja õhkamisest millegi uue ja suure poole, nii ka käesoleval teosel.

Edgar Valter “Aadam ja Eeva”, 1965

Monotüüpia paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 28,5 x 44,5 cm, raamiga 42,5 x 58,5 cm. All vasakul: Monotüüp. 1965 All paremal: Edgar Valter Edgar Valter (1929-2006) sündis kaheksalapselises peres ning päris oma haruldase joonistamisande lätlasest onult, Läti Vabariigi vapi kujundanud kuulsalt graafikult Vilis Kruminšilt. Eelkõige tunneme Valterit tema värviküllase loomingu poolest ning seda haruldasemad on monokroomsed tööd tema loomingus.

Edgar Valter “Kuldkalake”,1963

MÜÜDUD Monotüüpia paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 16 x 23 cm, raamiga 34,5 x 41 cm. All vasakul: Monotüüpia, 1963 All paremal: Edgar Valter Edgar Valterit tunneme eelkõige tema muinasjutulise loomingu poolest. Kunstnik leidis inspiratsiooni elu lihtsatest asjadest, mõtetest ja tunnetest. Noorte, alles oma unistuste ja elu alguses olevate tütarlaste huviorbiiti on käesoleval teosel sattunud kuldkalake, kes saab täita ka kõige salajasemad soovid.

Kalju Nagel “Järvemaastik”, 1963

Õli papil. Raamitud. Mõõdud 50 x 70 cm. Raamiga 62 x 81 cm All paremal: Kalju Nagel 63 Nagu Tartu maalijad üldiselt, on Kalju Nagel (1918-2005) ammutanud oma motiivistiku peamiselt Lõuna-Eesti kuppelmaastikust, mis oma põllu-ja metsasiilude ning järvepeeglitega on inspiratsiooni lõputuks allikaks. Teosega saab tutvuda Allee galeriis.

Paul Burman “Päiksekullas metsaviir”, u. 1920ndad.

MÜÜDUD Akvarell, raamitud. Mõõdud: 23,5 x 30 cm (koos raamiga 45,2 x 50,8 cm). Paul Burman (1888 – 1934) alustas oma kunstnikuteed Ants Laikmaa ateljeekoolis ning jätkas enda täiendamist nii Peterburis, Moskvas, Riias kui Pariisis. Viimases suhtles Burman aktiivselt nii Nikolai Triigi kui Jaan Koortiga ning kujundas välja enda stiili, milleks oli impressionistlik, vaheldusrikaste, peamiselt heleda koloriidiga linna-, lille- ja maastikupildid. 1918 sattus Burman Seewaldi haiglasse, kuhu jäi elu lõpuni. Ka seal jätkas andekas kunstnik aktiivselt loominguga tegelemist ning eriti armastas ta sel ajal teha plokilehtedele maalitud akvarelle. Oma lakoonilisuses olid nad loomisajal moodsad ning köidavad oma vahetu loodusetunnetuse ja täpse pintslitööga kunstiarmastajaid siiani.

Paul Burman “Alpikannid”, 1920ndate lõpp

Akvarell, raamitud. Mõõdud: 25 x 32,5 cm. Paul Burman (1888 - 1934) alustas oma kunstnikuteed Ants Laikmaa ateljeekoolis ning jätkas enda täiendamist nii Peterburis, Moskvas, Riias kui Pariisis. Viimases suhtles Burman aktiivselt nii Nikolai Triigi kui Jaan Koortiga ning kujundas välja enda stiili, milleks oli impressionistlik, vaheldusrikaste, peamiselt heleda koloriidiga linna-, lille- ja maastikupildid. 1918 sattus Burman Seewaldi haiglasse, kuhu jäi elu lõpuni. Ka seal jätkas andekas kunstnik aktiivselt loominguga tegelemist ning eriti armastas ta sel ajal teha plokilehtedele maalitud akvarelle. Oma lakoonilisuses olid nad loomisajal moodsad ning köidavad oma vahetu loodusetunnetuse ja täpse pintslitööga kunstiarmastajaid siiani.

Paul Burman “Varakevad”, 1920ndate lõpp

Akvarell, raamitud. Paul Burman (1888 – 1934) alustas oma kunstnikuteed Ants Laikmaa ateljeekoolis ning jätkas enda täiendamist nii Peterburis, Moskvas, Riias kui Pariisis. Viimases suhtles Burman aktiivselt nii Nikolai Triigi kui Jaan Koortiga ning kujundas välja enda stiili, milleks oli impressionistlik, vaheldusrikaste, peamiselt heleda koloriidiga linna-, lille- ja maastikupildid. 1918 sattus Burman Seewaldi haiglasse, kuhu jäi elu lõpuni. Ka seal jätkas andekas kunstnik aktiivselt loominguga tegelemist ning eriti armastas ta sel ajal teha plokilehtedele maalitud akvarelle. Oma lakoonilisuses olid nad loomisajal moodsad ning köidavad oma vahetu loodusetunnetuse ja täpse pintslitööga kunstiarmastajaid siiani.

Edgar Valter “Poiss ja kaelkirjak”, 1964

MÜÜDUD Monotüüpia, 1964. Raamitud, muuseumiklaas. Mõõdud: 24 x 35,5 cm, koos raamiga 59 x 45 cm.
Edgar Valterit (1929-2006) tunneme eelkõige tema värviküllase loomingu poolest ning seda haruldasemad on monokroomsed tööd tema loomingus.
 

Paul Burman “Natüürmort puuviljadega”, 1930ndad

Akvarell. Raamitud. Mõõdud: 23,5 x 30 cm, koos raamiga 45,7 x 51,2 cm.
Enne esimest maailmasõda Pariisis eesti kunstnike kogukonnas elanud ning seal Jaan Koorti, Aleksander Tassa ja Nikolai Triigiga lähedalt suhelnud Paul Burman (1888-1934) maalis ja joonistas toona peamiselt looduspilte ja maastikuvaateid ning ühtlasi kujunes temast eesti esimene animalist. Hilisemas loomingus moodustasid olulise osa tema plokilehtedele maalitud akvarellid, kus kunstnik jätkas maastike ja lilledega, natüürmortide puhul tihti õunte ja banaanidega. Harva verbaalselt suhtleva kunstniku jaoks tähendas looming elu ja vabadust, see toetas tema eksistentsi ka Merimetsa haiglas ravil olles. Suuresti tänu kunstisõbrast raviarstile Leo von Kügelgenile ongi säilinud Burmani hilisem loomepärand. Käesolevas teoses annab kunstnik meisterlikult ja puhta värviga edasi õunte vormi ja faktuuri. Nii võib neid võrrelda Paul Cézanne’i analoogiliste etüüdidega, mis Burmaniga võrreldes on küll tumedama koloriidiga, ent sarnase ülesehitusega. Helge ja lakooniline visuaalse mulje edasikandmine mõjus moodsa ning vahetuna nii nende loomise hetkel kui nüüd, pea sada aastat hiljem.