Väliseesti kunstnikuna suurema osa oma elust Kanadas elanud, kuid tõsihingelise eestlasena seal eesti kunsti näituseid korraldanud Joann Saarniit (1909 – 1984) päris oma armastuse värvide vastu August Jansenilt. Arvukate autasudega tunnustatud kunstniku teoseid on enda kogudesse ostnud mitmed muuseumid nii Eestis kui välismaal.
Saarniidu teosed võluvad oma emotsionaalse laetusega. Kunstniku signatuurvärvid – sinine ja kollakaspruun, mille kümnete eri toonidega mängides loob ta põnevaid tuulest viidud maailmu – on selgelt esindatud ka teoses "The lake of two rivers".
E-pood
Näitan kõiki 12 tulemust
Boris Ottenberg “Põhjarannik”, 1934
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 40 x 57 cm, raamiga 47 x 64 cm.
All paremal: B. Ottenberg. 1934
Pöördel: B. Ottenberg
Saksa perekonnast pärit Boris Ottenberg (1891-1946) võttis aktiivselt osa siinsest kunstielust. Tal oli palju eestlastest tuttavaid ja ostjaid, kellele imponeerisid tema tundliku loodusevaatleja natuur ja juugendstiili mõjutustega teosed.
Ottenberg armastas maalida natuurist ja nii jõudis ta mööda Eestimaad maalilisi paiku otsides Toilasse, kus peatus tuntud luuletaja Igor Severjanini juures – oli ju Ida-Virumaa põhjarannik traditsiooniliselt armastatud suvituskoht. On väga suur tõenäosus, et käesolev peenetundeline maastikuvaade on maalitud selle reisi ajal – täpsemalt Kunda linnas asuvalt Kronkskaldalt vaatega Toolse Ordulinnuse varemetele.
Hunnitu paekaldalt maalitud vaade demonstreerib eelkõige Ottenbergi tohutut koloristiannet. Kaugemalt ühtlaselt pastelsetes beežikas-sinakates toonides valminud maalil leiame lähemale astudes tõelise värvidemere – koobaltsinise, ploomililla ja oliivikarva rohelise, mis annab tunnistust teadlikust värviteooria rakendamisest. Ometigi mõjub see keregelt udulooritatud tulemus vaba ja spontaansena – just sellisena, mis kutsub ennastki looduse värvide maagiat otsima.
Joann Saarniit “Kullast kallim kodumaa”
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 50,5 x 60,5 cm, raamiga 60,5 x 70,5 cm.
All vasakul: SAARNIIT
Suurema osa oma elust Kanadas elanud, kuid tõsihingelise eestlasena seal eesti kunsti näituseid korraldanud Joann Saarniit (1909 – 1984) päris oma armastuse värvide vastu August Jansenilt. Arvukate autasudega tunnustatud kunstniku teoseid on enda kogudesse ostnud mitmed muuseumid nii Eestis kui välismaal.
Joann Saarniit “Neli naist ja neli veskit”, 1961
Segatehnika paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 22 x 34 cm, raamiga 52 x 61,5 cm.
All vasakul: John Saarniit 61.
Aasta enne oma esimest isikunäitust Kanadas valminud Joann Saarniidu teos "Neli naist ja neli veskit" eristub pagulaskunstniku loomingus nii tehnika kui temaatika poolest. Tuntud rohkem kui õlimaalija, kelle meelismaterjaliks oli masoniit, kasutab Saarniit siin hoopis väikeformaadilist paberit ning lisab pliiatsiga joonistatud baasile akvarelli. Mida neli naist — või nunna? — Don Quijotelikus stseenis parajasti arutavad, jääb vaataja otsustada.
Marje Üksine “Tallinna motiiv”, 1980
Kuivnõel paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 48,7 x 23,5 cm, raamiga 76,5 x 49,5 cm.
All vasakul: "Tallinna motiiv"
All keskel: (kuivnõel)
All paremal: M. Üksine 80
Mitmetesse maailma mainekatesse kunstikollektsioonidesse kuuluv graafik Marje Üksine (s 1945) kujundas juba varakult välja ühe oma signatuurtehnikaist, kus tema kujundimaailm moodustus tihedatest paralleeljoontest. Nii moodustub ka käesoleva teose linnavaade tihedast joontemerest. Kunstnikule omaselt leiame teoselt ka salapäraseid, peaaegu peidetud objekte, mis tööle teatud metafüüsilise tasandi lisavad.
Boris Ottenberg “Varakevadine maastik”, 1941
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: ava 18,4 x 26,4 cm, raamiga 40 x 48 cm.
All vasakul: B. Ottenberg 41
Tallinnas elanud saksa perekonnast pärit Boris Ottenberg (1891-1946) võttis aktiivselt osa siinsest vene ja eesti kunstielust. Tundliku loodusevaatlejana oskas ta tähele panna selle õrnu varjundeid ning tabavalt jäädvustada valitsevat õhustikku. Ottenberg armastas maalida natuurist ning tema juugendstiili mõjutustega teosed võluvad vaatajat oma õrna, kergelt udulooris stiiliga.
Marje Üksine “Tornid”, 1990
Värviline lito paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 34,5 x 39,5 cm, raamiga 58 x 59,5 cm.
All vasakul: "Tornid" (värv. lito)
All keskel: 26/30
All paremal: M. Üksine 1990
Oma loominguga mitmetesse maailma mainekatesse kunstikollektsioonidesse kuuluv graafik Marje Üksine eristub selgelt omanäolise käekirjaga. Ta on pälvinud hulgaliselt preemiaid, sh Tallinna graafikatriennaalil kaks eripreemiat ning Vilniuse raamatugraafika triennaali peapreemia.
Joann Saarniit “Talvemaastik”, 1940ndad-1950ndad
MÜÜDUD
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 50,5 x 61,5 cm, raamiga 60 x 70,5 cm.
All paremal: SAARNIIT
Suurema osa oma elust Kanadas elanud, kuid tõsihingelise eestlasena seal eesti kunsti näituseid korraldanud Joann Saarniit (1909 – 1984) päris oma armastuse värvide vastu August Jansenilt. Arvukate autasudega tunnustatud kunstniku teoseid on enda kogudesse ostnud mitmed muuseumid nii Eestis kui välismaal.
Tema loomingu üks signatuurvärve, pruun, on käesoleval teosel leidnud särava paarilise lumelt kiirgava valge näol. Pealelõunase päikese uimastav valgus muudab talvise jõemaastiku soojaks ja koduseks kandes endas igatsuslikku emotsiooni, mida Eestimaa loodus tema südamesse oli jätnud.
Marje Üksine “Õhtune natüürmort IV”, 1990
MÜÜDUD
Värviline litograafia, paber. Raamitud.
Mõõdud: plm 34,5 x 39,5 cm, raamiga 58 x 59,5 cm.
All vasakul: Õhtune natüürmort IV All keskel: 26/30 All paremal: M. Üksine 1990.
Oma loominguga mitmetesse maailma mainekatesse kunstikollektsioonidesse kuuluv graafik Marje Üksine armastab oma teosteis sageli ühendada arhitektuuri igapäevaste esemetega. Mustvalgete viirutatud graafiliste tööde kõrval kuuluvad tema loomepagasissee ka värvilised, põnevalt koloreeritud teosed, nagu ka käesolev “Õhtune natüürmort IV”.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis.
Joann Saarniit “Teekonna lõpp”, 1970
MÜÜDUD
Segatehnika masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 40,5 x 45 cm, raamiga 51,5 x 57 cm.
All paremal: Joann Saarniit
Sõja ajal läände põgenenud Joann Voldemar Saarniidust (1909-1984) kujunes Eesti üks suurimaid patrioote Kanadas.
Isiklikku teekonda loomingus kajastav kunstniku teostes on alati palju emotsiooni, kirge ning sümboleid, nii et nende kogemine muutub justkui vaataja iseenda teeks ajaloorattal. Käesoleval abstraktsuse piire kompaval maalil on Saarniit teosele valanud kogu enda sees pulbitseva – koduigatsuse, armastuse looduse vastu ning lõputu loomekire. Kunstniku pandud tähenduslik pealkiri tähistab justkui lõplikku kohalejõudmist, hingerahu saavutamist olevaga.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis.
Boris Ottenberg “Lehtla pargis”, 1928
MÜÜDUD
Pastell paberil. Raamitud.
Mõõdud ava 62,5 x 45,5 cm. Raamiga 86,5 x 68,5 cm.
All vasakul: B. Ottenberg 1928
Saksa perekonnast pärit Boris Ottenberg (1891-1946) võttis aktiivselt osa siinsest kunstielust. Tundliku loodusevaatlejana oskas ta tähele panna selle õrnu varjundeid ning tabavalt jäädvustada valitsevat õhustikku. Ottenberg armastas maalida natuurist ning tema juugendstiili mõjutustega teosed võluvad vaatajat oma õrna stiiliga.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis.
Boris Ottenberg “Õhtupäike Norra merel”, 1932
MÜÜDUD
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 59,5 x 105 cm.
All paremal: B.Ottenberg 1932 Pöördel: B.Ottenberg Abendsonne
Saksa perekonnast pärit Boris Ottenberg (1891-1946) võttis aktiivselt osa siinsest vene ja eesti kunstielust. Tundliku loodusevaatlejana oskas ta tähele panna selle õrnu varjundeid ning tabavalt jäädvustada valitsevat õhustikku. Ottenberg armastas maalida natuurist ning tema juugendstiili mõjutustega teosed võluvad vaatajat oma õrna, kergelt udulooris stiiliga. “Õhtupäikese” mahe koloriit ja monumentaalsus lisavad teosele igavikulise dimensiooni, andes kaunile loodusvaatele hoopis sügavama tähenduse.